Thursday 27 February 2020

Gogo Nkala Newsletter 9/20






Dr Eventhough Ndlovu


Siyadibana njalo Mthwakaz’ omuhle kulelilanga elihle esiyagqiba uNhlolanja! Lamhla sivula ngamazwi okukhankasa ngokuhle okuthile avela kuDr Eventhough Ndlovu oweNyuvesithi enkulu eZimbabwe. Kulamalanga lamalanga athakazelelwayo umhlaba wonke jikelele. Ubusazi na ngaleli ele International Mother Language Day? Hatshi-ke, mina lingipha amadlabuzane leli ukwazi ukuthi lolimi lwami lomdabu luqakatheke kakhulu kusamele luqakiswe kube lomkhosi wokuluthakazelela! Ake uzwe ukuthi uthini okaNdlovu.


INTERNATIONAL MOTHER LANGUAGE DAY


Hlabezulu, manengi amalanga athakazelelwayo emhlabeni bo! Elinye lawo eliqakatheke kubani lobani okhwabitha ukukhulisa ulimi lwakhe lomdabu, yileli elikhuluma ngokuthakazelela ulimi lwakho lomdabu, olukhankaswa umhlaba wonke. Lilanga lamhlaka 21 Nhlolanja njalo umkhankaso lo waqala mhlaka 21 Lwezi ngo1999, kukhokhela inhlanganiso ye-UNESCO eyiyo ekhangela ngezemfundo kuNhlanganiso zamazwe wonke jikelele.
Isisusa sona saba yisiga esabakhona ngosuku luka 21 Nhlangula ngonyaka ka-1952. Abathile eBengali, kweleBangladesh babekhankasa ezitaladeni betshengisela isifiso sabo sokuthi bakhulume ulimi lomdabu wabo bekhululekile. Kodwa iziphathamandla ezazibeke ukuthi kukhulunywe kuphela ngolimi oluthile kwazicunula lokho zasezibangela ukudutshulwa kusethuselwa labo ababekhankasa. Kwafa -ke lapho abafundi abane. Kusukela lapho ilanga leli lahle laba yisikhumbuzo salokho okubi okwenzakalayo. Leli lilanga lapho okuqakiswa khona umkhosi wokuphakamisa konke okuphathelene lezindimi ezitshiyeneyo, amasiko atshiyeneyo lokwanelisa ukukhuluma izindimi ezinengi ezahlukeneyo.
         Lonyaka eZimbabwe, umkhosi lo uzathakazelelwa mhlaka 20 kuMbimbitho, eNyuvesithi yeZimbabwe, eLlewellyn Lecture Theatre ngehola lesificaminwe mibili ekuseni (0800 hours) lapho okuzakhangelwa khona isibanga esesithethwe sikhangelane lemizamo yokuphakamisa indimi zakwelakithi lokusetshenziswa kwazo. Kuzakuba lezikhulumi ezivela kungatsha ezehlukeneyo lapho okuzahlonyiswana khona ngamasu lamaqhinga okuthi kungenziwani ukuthi kuthuthukiswe ukusetshenziswa lokuqakathekiswa kwendimi zethu. Elokuzwa kalisuthisi njalo ukutshelwa yikuncitshwa! Bana yingxenye yalo umkhosi lokhu injobo enhle ithungelwa ebandla. Akubizwa ozwayo.
          Phakamisa olwakho ulimi lawe Mthwakazi!


SIXOXA NGENGXAKI ZABATSHA
  



Iyabonana njalo lamhla lina Batsha bakaMthwakazi! Nansi njalo enye ingxoxo ephathelene lengxaki zabatsha ekhokhelwa nguyihlokazi, uNomsa Jowah. Azipheli ezabatsha. Lamhla sikhangela ingxaki ezidalwa yikungasebenzisi kuhle inkululeko lamalungelo aphiwa intsha. Inkululeko yokwenza lokho umuntu akuthandayo inhle. Lamalungelo oluntu mahle kakhulu. Akukho ukucindezelwa lokukhahlamezeka. Kodwa amalungelo la angaphathwa butshapha adala ingxaki empilweni. Sondela uzwe ukuthi bathini ngalokho osowenu. Siyafisa ukuzwa ukuthi wena uthini ngalokho?




GIYA MTHWAKAZI



Nxa imbongi yayiyabe isiphuphuma ngosinga, igiya, iseqa, ijanquka, ibetha amagama akhuthazayo avusa idlabuzane lokwenza; ayekekela amanina, alilizele, udutshulwe umpululu, obaba lamajaha batshaye ivoklokolo! Kwakumnandi kakhululu. Loba uzibalela wedwa, ake ukekele lawe uyithuze ivokloklo ngoba imbongi zethu lezi ziyasikholisisa kakhulu. Asizitshayeleni ihlombe! Nanzi zisiqumbaqumba ngolimi lwethu lukaMthwakazi oluhlabusa kangaka! Ayitshe ivokloklo lapho okhona aze ahawukele lobengabazi ubumnandi bolimi lwethu lomdabu! Bala uncinde iminwe ufunza ingqondo. Ezinye njalo inkondlo zivusa umoya wolaka lokunqanda ububi obudlangileyo. Ziyaxwayisa. Ikanti ezinye zifukamele umoya wosizi lokuhlulukelwa. Kukho konke siyafunda, siloleke, sivuke senze.
            Osungula lesisigcawu lamhla nguMpumelelo Ncube etshiseka ngendaba yamaCimbi.
             


Mpumelelo Ncube


AMACIMBI

Ikhalil’ inyoni ethi, “Mahontje, Mahontje!”
EGwanda, eSolusi, ePlumtree, eKezi
Ngoban’ abakhokhoba besehla benyuka?
Yeka mhlobo kawazi ngani,
Kusil’ amathez’ ayatheza
Kuhlwil’ umtshitsh’ uyathungatha
NguMpalakazi, uZibandlela loMabasa.

Umsindo phothololo emangweni,
Juba ntendeni giya sibone phela!
Ingatsha klwebu ziyoph’ izihlahla.
Umkhos’ uhlatshiwe zilahlekelwe phela
Wena mvevane kusasa uzaqandela phi na?
Inqobo yinzuzo kant’ ikusasa liyembelwa.

Awuboni ngani luhonyane lolo!
Tshiy’ ubuhaga yeka lukhule.
Izinyoka ziyabibitheka kutsh’ umphathi
Ngolwesithathu mthakathindin’ udingan’ ehlathini
Njengomsweny’ azanyamalal’ inkengan’ ingene
Komhla sahloniph’ amazul’ ovuleka.

Kukompunz’ idl’ emini libalele
Yizihonq’ ipakil’ impi kaMgandane
Zithuthandini lahlan’ amakhub’ enu
Saphel’ isitshebo loqond’ itshukela
Ingenil’ impi yembubhiso labahuquluzi
Kosala kubeth’ ibhungane lebhungayezi
Selidume ledlula lel’ elansondo.

Sozidlel’ esilahleni sezitshone phansi
Khonale koMakokoba.
Izikhuleko zikhulek’ emunjini nje
Solukhonale koMakokoba ucingo.
Inkuni lezigodo zombhelo-
Khonale koMakokoba.
Bayez’ abafana bomkute
Bevela khonale koMakokoba.

Emakethe yisiphithiphithi
Athengiswa ngamasaka losakazana
Samahlamv’ iyawa’ imali
Bathi vele yon’ iyisithutha
Ibanjwe ngumqando bayayibutha
EyeMelik’ ichithiwe, bayayithutha
Othi leyo kayikho yisithutha,
Le kayiding’ iSandawana vuka!
Kasikh’ esiphandel’ esinye
Ehamba muva ibanjwa yizinja.

Elokitshini ngeKango batsheba kathathu
Liliny’ intaba yesitshwala ngumfana
Emphinjen’ ayageleza nguntshelelezane
Lamponjwana eMaDlodlo leManor.
OBafana, oGreenhorse laboKhanda,
Zintombi zomhlanhlandlela bayathuthumela
Bayalinqolong’ igolid’ elimnyam’ eBotswana
Azaphenduk’ esinsithek’ amabhasi,
Okomamazal’ evela komkhwenyana
Ngamazhing zhong amaTshayina
Kuthengwe kube ngu ‘lami ngilakho’.

Intethe zehlile lamabhel’ emaphandleni.
Bayakhothama ngaw’ amacimbi
Sebengamalub’ ehlobo awu!
Ngecimbi bayizikhwicamfundo.
Ngecimb’ imikul’ igcwele.
Ngecimb’ izisu ziyibucwazicwazi.
Ngecimbi zidlan’ uboy’ esibayeni.
Ngecimb’ emzimbeni bahloniphile.

Izithelo zemvelo ngezethu sonke.
Asizilondolozeni thina sonke.
Kungumlandu wethu sonke.
Ngenhlakanipho sinothe sonke.
Sithuthukis’ isizwe sethu sonke.
Imithetho yemvelo yenzelwe thina sonke,
Ukuz’ umhlab’ ungatshabalali.

Mpumelelo Ncube

*


Hleziphi Winnet Dube

KHANGELA PHAMBILI

Awu ngiyababona ngempela
Besenz’ umona bethi bayabona

Bethi njengabantu bakhona
Benz’ izinto zakhona ngesikhathi sakhona

Beqa bejanqula bedlalis’ inqulu benqunu.

Bazithenga, bazithunqise zibasanganis’ insangu,

Nkazana, Mfana khangela phambili.

Mfana, Nkazana ngiyababon’ abangiboni,

Sebedlal’ ingqobe zabadal’ endleleni, egcekeni, emehlweni,

Bathi kabasimaqaba bona bayinqaba,

Buqamama ngabaqabujanayo qabu emini libalele,

Khonapho ngabathandeleneyo thande babamunye libalele,

Amacansi yiwo amavuzuvuzu akhona,

Izintomb’ ubuntombi buvuzel’ emavuzwini,

Amajah’ ubujaha buqale evuzwini,

Nkazana, Mfana khangela phambili.
Ungakhangwa ngamakhekhe lamakhumkhum’
Akhithik’ imikhakha yensangu
Ungakhangwa ngamawisikhi lamawoso lamavosho,

Ungakhangwa ngamacans’ uzacikizek’ ucake sacigo,

Nkazana, Mfana khangela phambili.

Bathi zimbanje zamanje,
Uzibhema manje udakwe manje,

Bathi ziyabahlakaniphisa
Kanti ziyabanhlanhlathekisa

Mfana, Nkazana khangela phambili

Hleziphi Winnet Dube

*

 Onesimo Ngcotsha Mpofu


SOMILE

Imithombo seyaphusa
Nanto lezulu liphunza
Safa sithwebuza ngempunza
Uzul' elekhangelelo labozisa
Wayacel' izul' uMpala
Inyawo zabuya zihitshwa luthuli
Wathandaz' uMpunzi
Waze waphum' impabang' emadolwen' okwembuzi
Kodwa phinde!

Sahamb' ulimi phandle
Okwechalah' elijakadiswe yimpunzana
Imithunzi yasithunuka
Izihotsha zasihotsh' amandla
Imihome yasihoza
Imbalu zabal' amabal' engwe
Pho sicatshephi na?
Safa yikoma!

Umdumo siwuzwile
Amayez' amnyama siwabonile
Isibhakabhak' asembesile
Insingiz' emnyam' entaben' ikhalile
Ithemba livukile
Lekhangelelo libuyile
Inhlanyelo siyicacadile
Izikeyi sizibazile
Amajogwe siwalungisile
Kodwa somile!

Umkhosi siwuzwile
Inkomo ziphelile
Ingcuba siyivungulile
Obabhemi bafile
KuSomandla sicelile
Nxa kuyizenzo zethu sixolele Baba sonile
Sizwele ngoba sesizwile
Zwel' umhlaba wakh' uwusindise
Abantu bakh' ubaphilise
Baba yebo sonile
Kodwa somile.

Onesimo Ngcotsha Mpofu

*


 Nkosilamandla Kunene


ZINOFOBHIYA

Sizwe sikaNdaba,
Lina besilo,
Ondlela zimhlophe,
Sizukulwane sikamkhulu,
Akelingisize bo,
Nans' impican' ingiphicaphica.

Angiluzwisisi lol' udaba,
Imibuzo kim' ilitshebetshebe
Kodwa zon' impendulo zinwele zethendele,
Nanko phela bengithi ngidl' amathamb' engqondo,
Ngaqabuka sengiwakhukhuza,
Kuthiw' okwehlul' amadoda kuyabikwa.

Ngalulekani bo ngiyacela,
Kamb' ubudlwangudlwangu ngobani?
Umsindo wonke lo ngowani?
Yibubudlubudlu bokulwa,
Ukuthula kuyisibhono sentwala,
Inhlalakahle ngoxolo zimpande zedwala.

Buyeph' Ubuntu kumuntu?
Nanko phel' umunt' uhlinz' umunt' okwembuz' ebiweyo.
Aw' ibunzi selize libuthakathaka, ngenxa yokuzibuz' ukuthi,
Kanti yimbewu bani le esihlanyelw' ensimini ye-Africa?
Yon' ivel' ihlanyelwe ngubani?

Kaz' umoya wokumanyana njengabamnyam' uphungwe ngubani?
Ngubani? Ngubani?
Awu ngubani low' ongene losiba lwethendel' emuzini we-Africa,
Waxega yon' inzalo ye-Africa?

Awu ngalulekani bo,
Kuvela kuphi lokh' engikuzwayo?
Umunt' angath’ eyinzalo ye-Africa,
Ayekuth' omuny' owe-Africa yisethekeli,
Kukanti bobabili bese-Africa, beyinzalo ye-Africa?

Kaz' umoya wokumanyana njengabamnyam' uphungwe ngubani?
Zul' omuhle,
Funa yim' engibuz' umbuz' ongabuzwayo,
Kodwa nank' omuny' osungicuye wangicuy' umcabango,
Kanti lelo zinyo likaFobhiya
Likhumuke lakhithika ladojwa ngubani wangaphi?

Nanko phela sokuyinsumansumane,
Njengob' inkemenkem' ilithonsi!
Ngalulekani bo angiqedisisi;
Ukuthi kambe sebeqedene
Ngabakabani lab' abahlinzwayo?

Inhliziy' ibuhlungu,
Buka phela ngisiqhinqil' esika Nand' isililo,
Kwaze kwaya kwathint' esikamam' isihelo,
Kodw' akusizanga lutho!

Pho sikhulumeni, singakhulum' ini?
Pho senzeni, singenz' ini?
Nans' ingqobe Hlabezulu,
Buqedwa buthiweni lobu budlwangudlwangu?
Njengoba kuyibubudlubudlu bokulwa.

Kaz' umoya wokumanyana njengabamnyam' uphungwe ngubani?
Ngiqinisile ngiqinisile;
"Inzalo y-eAfrika kayisoz’ ibeyizethekel’ e-Afrika!"

Nkosilamandla Kunene

 *

UMUSA WANSUKU ZONKE


Lalela Ukulaya KweNkosi

USolomoni, inkosi yakoJuda yananzelela ukuthi ubuntu lesimilo somuntu kusuka ekunqandweni lekulayeni komzali, umuntu esesemncinyane. Encwadini ayilobayo eyeZaga, kulezahluko ezithile ezisifundisayo ngokulaya langokulaywa. Uthi kumlungele umntwana ukuthi alaywe ngoswazi. Kuyindlela yokumqondisa lanxa ezakuzwa ubuhlungu. Ebusweni bukaNkulunkulu, singabantwana, njalo sihamba silahleke ezindleleni zethu zempilo njengabantwana bonke. Ukulahleka endleleni kutsho ukweqa umlayo oyabe uwutsheliwe, kumbe ukwenza lokho okuthiwe ungakwenzi. Kwesinye isikhathi ingqondo iyembeswa yibulembu bobuthutha umuntu angabe esananzelela ukuthi wenza okufanelelyo kumbe hatshi. Uba umuntu angaqhubeka ngalezi zindlela, loba esephendukela eNkosini, ucina elahlekile kuze kumfikise ekulahlweni yiNkosi, asuswe entandweni yayo.
Uba umuntu engena engozini, esilingweni, ekulahlweni licala, kumbe okunye okuzwisa ubuhlungu, kumele azihlole. Imvama, sandise ukuthi sizigeze sizibeke ebuhleni besesisithi lokho okwenzakeleyo kuyimihlola. Bonke abakholwayo uNkulunkulu ubaphatha njengabantwana. Uma ebona umntanakhe ephambuka eqinisweni uyamkhuza, amlaye. Njengomzali wonke indlela zokulaya zikuye. Ezinye zibuhlungu. Kodwa zwana okukhulunywa nguJobe 5:17-19; uthi ukulaya kukaNkulunkulu kulungile ngoba yena ulimaza abuye abophe amanxeba, atshaye abuye apholise ubusukhululeka enhluphekweni. Kungoba phela nxa usizwa ubuhlungu ubusuphenduka uyekele okubi, ubuya akubusise njalo. Kuhle-ke sivume uma silaywa, singasoli, kodwa siphenduke.
            Umzali wonke uthokoza ngomntwana okhuzekayo lovuma ukulaywa. Omunye umbhalo uthi, “Ndodana yami, ungeyisi ukulaya kweNkosi. Njalo ungalahli ithemba lapho ikukhuza ngoba iNkosi ilaya labo ebathandayo, ijezise wonke emamukela njengendodana” (amaHebheru 12:6).
            Uma uvuma ukulaya kukaNkulunkulu, uzisole, uzathokoza ngawe akwenzele okuhle empilweni yakho. Xwaya izeluleko zeNkosi yona izathinta ububi obukuzingelayo.

Barbara Nkala

***

Okwalanhla kwanele Mthwakaz’ omuhle! Siyafisa ukuzwa kuwe ukuthi isigcawu lesi sikuthinta ngandlela bani. Siyalangatha ukuzwa ukuthi eyakho imibono ithini ngoba ulawo umcabango ongasisiza ngawo. Siyanxusa. Asibeni selimeni lokukhuthaza lokuphakamisa ulimi lwethu. Hlaba eyakho indima ngo2020 uyiphutshe.
Ukhumbule phela ukuthi esalela muva ithiwa xhaka yizinja.
Ngiyalithanda, njalo ngiyabonga!

Gogo Nkala


STORIES OF FAITH 4/2020





Revelation 12:11 says: “They overcame him by the blood of the Lamb and by the word of their testimony; …”. When we tell testimonies of the Lord God’s power and saving grace on our lives, the devil slinks away tail between legs. So, let us share our amazing stories of God’s love in action and shame the evil one. 
We look forward to reading your own story of faith in the coming weeks. Your well-written story should be about 800 – 1000 words. Send your story to: barbarankala@gmail.com. Selected stories will be compiled into an anthology of stories of faith.
           Here is today’s story of faith told by Khethiwe Ndlovu. Enjoy! Look out for the next story of faith next week.




Khethiwe Ndlovu


A DATE WITH JESUS


Jesu, bomi bami, Ngiyabheka kuwe;                             
Wen’ uyinjabulo yami, Ngithobiswa nguwe …            

This is one of my favourite songs from AmaGama Okuhlabelela, a Zulu hymnal number 262. This song hails and exalts the Lord Jesus, who is the singer’s all in all. The Lord bestows good living and joy to the singer. He brings healing; he is the great fountain; a river of love; he is everything. I pondered the comforting words of this song as I lay on a hospital bed at Corporate 24 in Bulawayo. I had been going through excruciating pain. I love Scripture. One of my favourite verses is: “And we know that in all things God works for the good of those who love him, who have been called according to his purpose” Romans 8:28. I wondered about this situation working for my good? I remembered that in times of great suffering and pain, we are never alone. He promised he would never leave us nor forsake us. I told myself that this time in August 2017 was a special date with Jesus. I had all the time in the world to pour out my heart to him.
It had all started way back in 2003. I had experienced a pain in the centre of my abdomen towards the right. The discomfort came on and off. The consulted doctor said the pain was caused by some small stones in my gall bladder. He prescribed some medication for me and encouraged me to have a diet that is natural and has a lot roughage. He said those small stones would dissolve gradually. I followed those instructions to the book.
I believed I was fine, but in 2015, the pain recurred. I went back to the Doctor who again prescribed some medication that only stopped the pain for a short while, then it came back with a vengeance. I experienced severe pain at intervals. The Doctor recommended that I should undergo a number of scans. Nothing was seen. I survived a journey of taking endless ‘stoppain’ tablets. All the while I was in prayer for healing and so was my husband, family and church family. The crux came when I was in class attending a course in Theology. This time, the pain was so severe that I could not stand or walk on my own. My husband was called to come and pick me up. Jefter came and decided that it was time to seek a second opinion elsewhere. He took me to Corporate 24 in Bulawayo. I was admitted and further tests were recommended by the specialist there. A scan done revealed something foreign in my gall bladder. The doctor said it was not very clear what that was, and the only way to find out would be to have an operation so he could have a proper diagnosis.
We continued to pray hard as a family. Many thoughts harangued my mind. What if this is life threatening? What would become of my young boys if anything happened to me? My oldest boy, Praise was eleven years old, and the youngest, Malibongwe was seven years old. Would my husband cope on his own? O, God, you promised that when we “cast our cares on you Lord, you will sustain us and that you will never let the righteous fall” Psalm 55:22.  Show yourself true to your word Lord, I prayed. Family and relatives were worried. I knew some relatives who believed otherwise would have wanted me to try seeking healing elsewhere. But they respected our beliefs and stood with my husband as he took me to hospital.
Jefter and I are Pastors of a small congregation at Brethren In Christ (BICC) Montgomery Church outside of our other full time occupations. We were seconded to this church by Rev Collen Sibanda of BICC Mahatshula as this church had gone for a long while without a Pastor. But, Jefter runs Emplicity Enterprises, a family printing company. I am an Assistant Police Inspector at Mzilikazi; and I am also working on my Honours Degree in Theology at the Theological College of Zimbabwe. Actually, when I fell acutely sick, I was on study leave doing my theological studies. I am a chaplain in the ZRP. This course will enhance my profession.
We booked for the said major operation on 22 August 2017. I was in the theatre for a good six hours. I was shocked that seemingly one of the small stones detected in 2003 had grown so big that it ended up damaging the gall bladder. The whole organ was taken out. When I opened my eyes in the recovery room, I noticed everyone in that room was in tears; my husband, my mother, my sister Patience and my niece. Why were they crying? Were they mourning me? Was I still already in another space? I was to learn later that I had taken too long to recover and had been too long in the theatre they thought I had passed on.
“Mrs Ndlovu, I don’t know how you survived with such a thing. I am going to take it to the laboratory to find out if it is free of infection,” the doctor had said.  I did not even want to look at the monster removed from my body. I remained in hospital for almost a month with all sorts of tubes connected to me. It truly was an official date with Jesus. As I became better, I had to learn to walk again like an infant. Praise the Lord, there was no infection or malignancy in the thing that was taken out. I improved day by day and was able to sit up, eat on my own and even go to the bathroom on my own. The agonizing pain was gone, but the wound had to heal. He is a miracle working God.
Being confined to a bed in hospital for four weeks is not a joke. Since I was on a date with Jesus, I really learnt to be still and know that he is God. I learnt to trust in him as my faith grew deeper and deeper roots each day. When I had lain on the hospital bed helpless, unless someone moved me, it became a reality what might happen unless God intervenes. I needed someone to help me and that help is due only when there is the love of God in the picture. God is love and I managed each day because I could feel the love and grace around my bed. I had all the time in the world to let Jesus know my innermost feelings. I learnt to appreciate life more. I appreciated the love of my family and other relatives and friends more. It meant a lot when my young son would come and sit by my side and say, “You will be all right Mama!”
Currently, I am good and strong except for occasional back pain if I overwork or bend for some time. My faith in God is unshakable. I am in my third year in the Theology course and I continue to support my wonderful husband in the pastoral work.

Khethiwe is married to Pastor Jefter Ndlovu and they have two lovely sons. They live in Bulawayo.

Thursday 20 February 2020

Gogo Nkala Newsletter 8/2020




Nkosilamandla Kunene

Ekuhle Mthwakaz’ omuhle! Kuhle kuyabongeka ukuba sihlangane njalo lamhlanje kuleliviki kulesisigcawu, ikakhulu ukuba sibusiseke ngesikuphakulelwa zimbongi zethu zalamhla. Silitshayela ihlombe lina lonke eselingene kulesi sigcawu, sisithi, lobani lingadinwa. Sithembe lina. Ubuzwe bethu buyakuma ngenxa yenu elizimisele ukuphakamisa ulimi lwethu koMthwakazi, ikanti njalo lisenza sijulise imicabango yethu kulokho elikutshoyo. Asicabangeni, senze. Asingakhali ngezinhlupho ezikhona sigiqika ndawonye. Imbongi lezi zikhona ukusilimukisa, lokusikholisisa njalo. Sizitshayela ihlombe imbongi zethu. UNkosilamandla Kunene lamhla nguye umqali siziba ngenkondlo yakhe ethi, “IMvuselelo Yolimi Lamasiko”. Umpululu levokloklo hlabezulu!

IMVUSELELO YOLIMI LAMASIKO

Watsh’ umfokaNgozo
Etsh’ eyibon’ ingozi
Mhla ethi, “Libambeni bo!”

Wayeqinisile laph’ esithi
Lingen’ igusu lamahlathi
Kuphus’ ukutshabalala kithi

Lukuph’ ulimi lwethu?
Lon’ ulim’ oluluphawu lwethu
Oluvez’ imvelaphi yethu

Alusekho luyekuphi na?
Lutshabalale lwaya kwabaleleyo na?
Thina sasala sibambe son’ esejub’ isisila

Likuph’ isiko lethu?
Lon’ isik’ elipheth’ ubuntu bethu
Elibamb’ isizwe sethu

Yebo kamb’ isiko seliphenduk’ iseko?
Iseko lokuphekis’ ihlazo
Lon’ elomhlambi kazelusile lo

Zikuph’ izintombi lezinsizwa bo?
Ezilesibind’ ezizizwayo
Zimanyane zivuselel’ ulimi lamasiko

Okwamanje ngibuhlungu ngoluntu
Bukuph’ ubuntu babantu besintu
Ngitsho nxa uluntu solubole khuntu

Akuph’ amaxhegu lezalukazi?
Bon’ abapheth’ isiphalakazi
Isiphalakazi solwazi

Siyabadinga kababuye
Basethel’ izinganekwane
Sifund’ isiko liphenduke

Kuthiw’ akugobe lingeqondiswe
Kababuy’ abadala basiqondise
Sihamb’ okukaSolobhoni siqondile

Zikuph’ izimbongi zibhonge?
Zigabaze kudilik’ izindong’ezinde
Bathokoz’ abantu babonge

Bakuph’ abalobi balobe?
Bagiye ngosiba bagabaze
Ulim’ oselwalobayo luze luphenduke

Bakuph’ abaculi besizwe lamacac’ abo?
Bacule ngolim’ olucolekileyo
Kube lentokozo engapheliyo

Sikuph’ isizwe sikaMthwakazi?
Ngitsho nxa sezisidl’ emin’ izimpalakazi
Yebo kamb’ ubuzwe bethu bugeleze lamanzi?

Kaluphakam’ uhlang’ oluNsundu bo
Lusunduze zonk’ indonga lwephule yonk’ imigoqo
Yon’ encindezel’ ulimi lamasiko

Njengoba lombhal’ usitsho
Silahlekil’ isizw’ esingelaw’ amasik’ aso
Aluvuselelw’ ulim’ akhunjulw’ amasiko.

Nkosilamandla Kunene


SIXOXA NGENGXAKI ZABATSHA



Sikhona njalo lamhla bant’ abatsha ukuncokola ngengxaki zabatsha. Bakhona abangane benu ukuxoxa ngalezi zingxaki. Azipheli. Njalo abangeke baxoxe ngesihloko sinye ngasinye ngendlela epheleleyo. Kunengi okwenzakalayo, njalo kuphatha abehlukeneyo ngezindlela ezahlukeneyo. Ikanti isikhathi silesilinganiso saso. Siyayiswela eyakho lawe imicabango ukuba isisize sisacacada lezizingxaki. Mhlawumbe umbono wakho yiwo ongenza omunye umuntu omutsha avuleke ingqondo ithi phe, abone izinto ngendlela engamsiza.
            Lamhlanje siphezu kwengxaki ezidalwa zindaba lezi ezithandekayo kakhulu eziphathelene loThando leMizwa kubantu abatsha. Sondela esigcawini ulalele. Wena uthini?




GIYA MTHWAKAZI



Lamhlanje ngiyathokoza ukubika ukuthi inkondlo bezijuluka, sezithuluka. Zinengi. Kukhomba ubunengi bezimbongi ezizingcwethi lokukhuthala kwazo ekulobeni izinkondlo. Okungithinte kakhulu yikuthola inkondlo kumntanethu omutsha kakhulu, oku Fomu 2 esikolo sangaphezulu. Igama lakhe lo omutsha nguTaboka Phahlana Dube. Kodwa injongo yesihloko sakhe lokuloba kwakhe kungathi ngumuntu osebone amakhisimusi amanengi. Ukutshelwa yikuncitshwa. Uzazizwela nxa esitsho ngomfutho njalo ngokuzimisela esithi, ‘Ngivumeleni’. Mthwakazi, ivokloklo! Lompululu!
            Bakhona njalo abanye esesike sababona besiza lezabo. Bala uncinde iminwe ufunza ingqondo.


Taboka Phahlana Dube


NGIVUMELENI

Ngivumeleni ngitsho angikhathazayo

Ngivumeleni ngitsho angihlukuluzayo

Ngikhuluma ngobandlululo

Ngikhuluma ngokhetho

Ngikhuluma ngokweyiswa lensolo
Ngikhuluma ngokukhahlamezayo

Hmmm, ngiyasola

Ngiyasola nginensolo

Nginensolo ngiyasola

Ngisola ukungikhangela kwenu

Ngisola ukuziphatha kwenu

Ngisola ukwenza kwenu

Ngivumeleni ngitsho angikhathazayo

Lingibona ngizimele lingihleke

Lingibone ngizihambela lingikhangele

Ngamehlo atsho okungangilungele

Ngilenzeni ukuze lingihlamukele?

Ngcono ngizihlalele ngakithi

Ngob’ isaga sithi,

Asikh’ esindlebende kwaso

Ngivumeleni ngitsho angihlabayo

Lithi ngiyisiqalekiso

Hatshi isibusiso

Yekan’ ukungikhangela ngelengulub’ iso

Ngob’ angizenzanga

Ukuthi ngibenje

Kodwa lokh’ akutsh’ ukuthi

Mina angisimuntu

Angisisilima ngob’ angilimekanga

Angisisigoga ngob’ angigogekanga

Lingiphelan’ amabizo engingawacelanga

Ngibuzani ngilitshel’ elingasilamanga

Wena bab’ ongasibaba

Utshumayela kuzwakal’ eMawaba

Uthi kawuthandan’ umhlaba

Konke lokhu kulihaba

Uthandana njani wen’ ungihlaba

Ngokuthuth’ intunda bebhekene
Mina ngibhekene lokungifanele

Isikolo laso singilungele

Ngivumele ngizifundele

Ngifunde ukuzimela

Ngekel’ ukutshona ngizidlalela

Ukuze ngingaze ngakukhalela

Ngisithi wangenqabela

Ngivumeleni ngitsho angikhathazayo

Kuth’ ugiy’ usizw’ elikaSicoco

Kodw’ ucatsh’ usizw’ elikaSizo

Ngob’ uSizo elihlazo

Kanj’ umntwana nguScoco, hatsh’ uSizo

Pho lithini ngomntwan’ okhubazekileyo

Ukuthi yena kasimntwan’ olungileyo

Ngivumeleni ngitsho angilimazayo

Mneweth’ uzazisola

Wehluleka lokungiqhubel’ umlola

Kodw’ ubusungenqabela

Nxa lami sengizenzela

Dadeweth’ uyangikhathalela

Yonk’ into ngiyacela

Ngokuphangis’ uyangenzela

Lengub’ uyangendlalela

Inkos’ izakwenzela

Okuhle ngiyakutshela

Kodwa ngidedele ngizenzele

Ngifunde lami ngiziphilele

Ukuze ngingatshoni ngisith’ ungenzele

Mama othandekayo

MaNkath’ ozil’ inkatha

Ngaz’ ukuthi nguwe ongithandayo

Kubo bonk’ abangizondayo

Ngizothini mhla ugoqwayo

Selikuthe hluth’ elesabekayo

Yikho okungihlukumezayo lokhu.

Taboka Phahlana Dube

*


Methembe Matutu


LIYANGIGCONA

Liyangingcona

Abanye bangesab’ okwenyosi zeganga

Nxa bengibona bayakhonona

Kube sengathi ngilomona

Hatsh’ unced’ engiyilo lona

Ngoba bengazi lokh ’engiyikho khona

Liyangigcona.

Liyangigcona

Ngizam’ ukuqeda’ ukona

Khon’ elizweni kuzaba lokuzwana

Ngoba ngibaqhulul’ abalomona

Kodwa ngikhangelwa njengesanqondo somntwana

Liyangigcona.

Liyangigcona

Ngithi ngiyinyanga

Ngisebenz’ ukulunga

Ngangabi lalutho ngize ngibe mpunga

Kodwa ngininelwa khatshana okolelib’ iphunga

Mina ngisithi ngilwa labangalunganga

Kuthiwe yimi engibathwasisayo wonk’ amalanga

Kusukel’ empumalanga kusiy’ entshonalanga

Akukh’ ebantwin’ ukubonga

Liyangigcona.

Liyangigcona

Ngithi ngiyisanuse 
 Nginuk’ abathakath’ ukuze
Phakathi komphakathi ngibasuse
Ngilwa labo kuze kuse

Kumnyam’ amalanga, ngizil ’ukudla ngikuphuse

Kodwa kuthiwe ngiya ngibathwasise

Ebubini babo ngibaphumelelise

Kanjani mina ngiya ngibaqhaqhazelise

Ngoba nginuka bawuvalelise

Ebantwini ngibatshabalalise

Liyangigcona.

Liyangigcona

Ngithi ngiyisangoma

Abakhunkuli ngibatshaya bathul’ okodakwe zingoma

Methembe Matutu

*

Lubelihle Moyo


VUK’ USEBENZE

Vuk’ usebenze

Walala nje munt’ omutsha, kutheni?

Waphelelwa ngumphako masinya nje, kwenzakalani?

Uncintisana labasemathunen’ ukuthi kwenzenjani?

Bayidlalile eyabo indima, babizwa basabela

Pho wena eyakho uzayidlalelwa ngubani ulele nje?

Ungabizw’ abantwana uzabatshiyela  lifa  bani?

Vuk’ usebenze sihambil’ isikhathi

Liphum’ ilanga lize litshone
Ubhoda lemithunzi yonke
Ungathi kho esofen’ awusukumi

Nguw’ osubatshela konke
Okwenzakala  kumabonakud’ abavela ziphandela

Bangawathath’ awab’ amagets’ ubhoda lamalayini

Nguw’ osuyintathel’ esigabeni

Lofik’ izolo  nje ulal’ azazi zonk’ ezesigabeni

Kulezo-ke wen’ usukumela phezulu

Lesavunguzane ngumfan’ omncane

Mvuzo ban’ owutholayo?

Yeyi! Wahlala wagoq’ izandla nje kwenziwani?

Awubon’ abanye besehla besenyuka lamaqaqa

Ayabahlab’ amev’ angabonway’ akuhlaleki phansi

Pho wena uhlezi njan’ eziny’ ingane zisabalala leganga?

Thalaz’ eceleni kwakho ubon’ izandla lezo 
Azikho mnyama nje zigcwele amathuthuva
Ngoba bethanda abantu beNkosi
Sifikile sabafuqa isimo, bafuqeka labo 
Nanko phela basukumile
Babamba lapha lalaphana
Ilanga litshona
Babuya bephethe okuncane esandleni

Nang’ umangoy’ uselal’ eziko
Phum’ emaqandeni s’khukukaz’
Uphandele abantwana
Phum’ endlini jaha ungen’ igusu Njengamany’ amajaha
Uthi badleni abantwan’ ekhaya
Wen’ ufukamele amaqanda abolileyo?

Uth’ idlen’ imuli baba
Wen’ uhlezi phezu kwezandla nje? 
Izandla lez’ azibambe lapha lalaphaya
Ngob’ aziqunywanga phela
Azigijime inyawo lezo zenze umsebenzi wazo
Umlomo lowo awuvuleke wenzumsebenzi wawo,

Ingqondo zicabange amaqhing’ okwenz’ imali.

Vuk’ usebenze sihlobo kusile

Ingani liyatsho nje leBhayibhili
Ukuth’ ivila malingadli 
Pho wena uthembeni sothamlilo
Uhlezi nje wacocobisa sasonyongwana
Ayikh’ ephandel’ eyinye kulezinsuku

Umunt’ udl’ izithukuthuku zakhe, hatshi ezabanye
Nanko abanye sebehamba ngobusuku
Bengenel’ abant’ ezindlini
Sebezam’ ukuzinceda ngamandl’ abanye

Bayadel’ abaziphandelayo bengakhethi lutho

Bayadla banathe balale lemuli
Wen’ uzadl’ ingqweqwe zomlomo
Ngob’ ingekho phela imana
Hlala mayihlalela uzawuthol’ owakho

Kodwa mina ngithi,
Vuk’ ukusebenze ntombi lawe jaha!



Uthi liyangimangaza yini lina bantu?

Iyafika imisebenz’ etshiyeney’ esigabeni

Wen’ ukheth’ ukuhlala uthi,
Hayi, angikufundelananga lokhu.

Qaphel’ owawufundelayo uzawulind’ uJes’ azabuye

Asazi kuyabe sekukhale nyoni bani-ke lelolanga

Kanti yena owath’ imfundo yiyo kuphela
Esilethel’ umsebenzi ngubani?

Ikhon’ imsebenzi yezandla eminengi phandle lapha

Ikhon’ eyokubaza, ukwakha kanye lokuthenga

Sukuma lawe wenze lokh’ okwaziyo.

Lubelihle Moyo


 UMUSA WANSUKU ZONKE


Ungikhumbule Nkosi Yam’

Enye yezingoma engiyithandayo yile ethi:

            Laph’ izivunguvungu,
Zifus’ impilo yami,
            Nobubi budlangile,
Umlingi esenqoba.
Ungikhumbule, Nkosi yam’
Ungikhumbule Nkosi yam’.

Umhlabeleli lo, sekungathi wayephakathi kwezinhlupho ezesabekayo. Kwasekungani yonke into empilweni iyambandezela, iyamcindezela, iyamhlukuluza. Yayingekho intshukutshu yentokozo. Ngakho uyakhala phambi kweNkosi loMdali wakhe ecela ukubana iNkosi imkhumbule, imkhuphule kulezozinhlupho zakhe.
            Kambe usuke wazithola ukuleyondawo na? Zinengi inhlupho esikhangelane lazo. Kulenhlupho zokuswela, ezokugulelwa, ezokufelwa, imisebenzi engabonwayo, ukwehluleka ukwanelisa izidingo zabantwana ezikolweni, intengo zezinto esikhwele kakhulu ezitolo, ukusweleka kwamadokotela lemithi efaneleyo, indlala lokunye okungapheliyo. Kuvamile ukuthi sibone sengathi uNkulunkulu usesikhohliwe, kanti hatshi, uyabona, njalo uyezwa konke ukukhala kwethu. Wathembisa ukuba kasitshiyi sisodwa. Uthi kufanele siqine, sibe lesibindi singalahli ithemba (Joshuwa 1:9). Kulezibonelo ezinengi kakhulu eNcwadini eNgcwele, iBhayibhili, ezabantu abangena phakathi kohlupho bengaludinganga, kwaba sengathi uJehova usebakhohliwe. Kodwa, uyabe engakhohlwanga ngoba yena kalali, njalo kawozeli. Ngizadobha ezimbili nje zwi izibonelo.
ENcwadini kaGenesisi 39 kusiya ku41, sibona uJosefa, owaphathwa kubi ngabafowabo bacina bemthengisa ukuba yisigqili eGibhithe. Kodwa iNkosi yayilaye njalonje. Sibona ejikelwa ejele engonanga, kungenxa yomfazi kaPhothifa owayegangile. Esejele wachasisa amaphupho omphathinkezo lompheki ababeyizisebenzi zenkosi yeGibhithe. Lakanye kwenzakala ngaleyondlela. Wayethe umphathinkezo amkhumbule esephumile ejele. Wakhohlwa isithembiso esezikholisela lowo mphathinkezo. Waze wakhumbula inkosi isiphuphe amaphupho ayeswela incazelo, sekwedlule iminyaka emibili. Umuntu uyakhohlwa, kodwa uJehova kakhohlwa. Wenza izinto ngesikhathi esifaneleyo. UNkulunkulu wamkhumbula uJosefa wakhutshwa ejele, wachasisa amaphupho, wacina esephakanyisiwe esengumphathi welizwe lonke laseGibhithe.
            Esinye isibonelo esihle sisibona eNcwadini ka-Esta kuzahluko 4 – 6. UModekhayi wayengumJuda ezweni lasePhesiya lapho ababeyizithunjwa khona labanye. Kodwa kwakwenzeke wavumbulula icebo elibi elalibunjwe yizinceku zenkosi ezimbili ezasezicebe ukubulala inkosi u-Asahuweru. UModekhayi walimukisa iNkosi ngalokho, zalengiswa lezozigangi sekubonakele ukuthi ezazikuhlosile kwakuliqiniso. Isenzo sakhe lesi esihle uModekhayi kwangani sikhohlakele. Kodwa uNkulunkulu ngesikhathi esifaneleyo wenza iNkosi yakhumbula yasisithi, kaphakanyiswe, yamupha udumo olumangalisayo ezweni. Kwakhohlakala lokuthi ungumJuda, bona abasebenziwe izitha.
            UNkulunkulu uyabakhumbula abakhe ngesikhathi esifaneleyo abaphakamise. Lawe musa ukugalula kokubi okwenzakalayo kuwe. Phakamisela amehlo akho eNkosini. Khala eNkosini. Khonza uthande uNkulunkulu ngenhliziyo yakho yonke loba sekutheni. Memeza uthi, “Ungikhumbule Nkosi Yam’.” Uzamangala iNkosi isikwephule elangabini lomlilo.


Barbara Nkala


                                                                  ***

Okwalanhla kwanele Mthwakaz’ omuhle! Siyafisa ukuzwa kuwe ukuthi isigcawu lesi sikuthinta ngandlela bani. Siyalangatha ukuzwa ukuthi eyakho imibono ithini ngoba ulawo umcabango ongasisiza ngawo. Siyanxusa. Asibeni selimeni lokukhuthaza lokuphakamisa ulimi lwethu. Hlaba eyakho indima ngo2020 uyiphutshe.
Ukhumbule phela ukuthi esalela muva ithiwa xhaka yizinja.
Ngiyalithanda, njalo ngiyabonga!

Gogo Nkala