Wednesday 16 October 2019

Gogo Nkala Newsletter No 14




Gogo Nkala

Siyabonga, singenile evikini elitsha siphefumula. Sigcinakele emuseni woPhezukonke!

Kodwa, kulokukhala ilizwe lonke kulo unyaka. Igetsi alikho. Litshona lingekho libekhona amahola amahlanu kuphela abantu besalele. Kusetshenzwe kuthiweni? Imisebenzi eminengi ifuna amandla kagetsi. Amanzi awekho, lamhla ekhona abolile ayanuka phu! Wona engawesigodlweni, eHarare. Pho emadolobheni amancane kuthiweni? Izimuli zihlalele evalweni, zesaba ukuthi isilo esiyikholera sizaphenduka sitshabalalise abantu. Abaphila ngconywana ngabalemigodi, loba layo ilamanzi asewonakele inengi lawo. Abiliseni amanzi kutshabalale igciwane elibi. Afakeni imithi le esitshelwa ngayo ukuze ahlanzeke.

Ezitolo umuntu ungena ankeme umlomo. Intengo yezinto ikhwela insuku zonke. Amafutha ezimota ayabheda, lawo akhwela maviki onke. Angavele athi thuthu, intengo yezinto zonke layo iyakhuphuka. Ukugada izimota zokuya emsebenzini sokuyinkinga. Sophephelaphi pho? Abantu sebebophe amabhanti mfi, mfi, mfi! Sithini pho? Zithini imbongi ngalo umumo?


GIYA MBONGI KAMTHWAKAZI



Nansi imbongi yethu uMartin Mlilo elila isililo senhliziyo lomphefumulo. Ukhalela ilizwe lakhe ngalokhu abona kulukhophe olukhulu osolusenza impilo ilumele njengenkobe ezilamatshe. OkaMlilo uthi:


Martin Mlilo


Koze Kube Nini?

Gulukudu! Sangena isilo esiyindlala,
Zalamba zalandulw’ izingane
Zathi dacalala zamdambiyana
Zanjengomdlezane wesalukazi sempisi.
Zathiwa mfi ngeqhele izisu zamanina
Indlal’ idladlazel’ ethunjini,
Lafukul’ iphango njengembovane
Kogudluka nin’ ukugugudeka lokhu?
Koze kube nini Zimbabwe?

Sadl’ ingqweqe zomlomo
Zoph’ igaz’ indeb’ eziyinkangala
Umophelo waz’ ubika indabakazi
Esemathunjini abeth’ umoya
Kwagomel’ amadoda, esezindojelana
Kwabovul’ isifazana sabubula
Izingane ziyayatha
Kuyahel’ ethunjini lamanina

Ndlal’ uyadel’ uqothula izisu zabafelokazi
Awulazwel’ unkenketh’ intandane
Wankenketha isizwe esikhethakeleyo
Saze sadl’ ubulongwe bamajuba
Sakhukhuza inkakhayi zikababhemi.
Namhlanje uzul’ ukhotha imbenge yomile
Siyigoqoza ngolimi ixhwatha
Sidl’ amajodo kadwenjana
Sidl’ izikhumba zengcuba
Ezaliwa layizinja,
Xeka wena sil’ esesabekayo!

Abadala bephul’ amazonga
Bafihl’ inyembezi bebheka ingane zabo
Zibhinqika njengokat’ edl’ umkhawuzane,
Ndlal’ usutshaye wabhuqa.

Akuphi amazolo kulinywe?
Abadala bayasola
Bath’ igaz’ elimsulwa limpompoze
Lamunywa ngumhlabathi.
Bath’ uThixo uthukuthele
Ngomunt’ ongalaleliyo, ongamesabiyo,
Kungathin’ uzulu atshaye phansi ngedolo
Abubule, abovule, agomele, acele
Kuthiwa ezakhe kazigcikwanga.

Lina zinduna zelizwe,
Lani lonke nkokhel’ ezaziwayo
Elidla bubevebeve,
Safa isizwe libhekile
Liphethe lihuquluza likapula;
Aliluboni ngani lolulaka olulanguzayo?
Hlengani uzulu libe ludlawu lwezintandane
Safa isizwe likhulum’ okuhamba lomoya.
Lina bakandlunkulu,
Lazithela ngabandayo lagoq’ izandla
Uzulu esidl’ imbuya ngoluthi,
Lina liqhubelana ligovuza.
Koze kube nini isizwe sicuba?

Kambe safa isizwe ngendlala
Lina lithwele amalunda yebo!
Okungapheliyo kuyahlola
Lanjengoba okuhlolayo kuphela.

Martin Mlilo



AMASU AMQOKA EMBONGI EZISACATHULA




UDr. Eventhough Ndlovu uyeza kuviki elizayo lamanye amacebo amqoka ekulobeni inkondlo. Lamhla sizakhumbuzana ngalokhu aseke wakutsho. Ekuqaliseni uthe:

1. Ulobela bani?
2. Ujongeni?
3. Kuyini okukuvuse usinga logqozi lokuloba?

Sisesekhonalapho endabeni yokuthi ujongeni, singatsho njalo ukuthi kungani uloba? Injongo yakho yikwenzani? Uyahaya uphakamisa na? 

1. Uyakhuthaza na?
2. Uyaduduza na?
3. Uyasola na?
4. Uyachothoza na?
5. Uyafundisa na?
6. Uyalimukisa na?
7. Uyakhalima uqondisa okuthile na?

Lokho okuvusa usinga lokuba ulobe yikho njalo okuveza injongo yokuloba kwakho. Thulula umoya wakho wonke. Thulula inhliziyo yakho yonke. Hulula imicabango yakho lemibono yakho yonke ngalokho okujongileyo, bakuzwe, bakukholwe, loba baqale ukunwaya ubuchopho becabangisisa ngalokho okutshoyo.

Asihlanganeni njalo kuviki elizayo sifunde okutsha.


UMUSA WANSUKU ZONKE



Qhub’ Indaba KaJesu!

Ikhona ingoma engiyithandayo kakhulu ku ‘Amagama Okuhlabelela’. Ikhorasi layo lithi,

Qhub’ Indaba KaJesu, Owangithanda,
Ngingakamazi, Qhub’ Indaba kaJesu’.

Indima engithinta kakhulu ngethi,

‘Bayaf’ abantu bengamazi,
Bekhala besindwa yizaphulo,
Masiphuthume sibephule,
Qhub’indaba kaJesu”.

Yingqobe enkulu eyesabekayo le! Thina sathandwa. Wasithanda singakamazi uNkulunkulu. Wasithanda singakamthandi njalo. Incwadi ithi, “Unkulunkulu walithanda ilizwe waze wanikela iNdodana yakhe iyiyo yodwa ukuze kuthi loba ngubani okholwa kuyo angabhubhi kodwa abe lokuphila okungapheliyo” kuJohane 3:16. Yinsindiso le ezonweni zethu. Luthando olungelamkhawulo lolu. Osethole insindiso, uba phakathi kokujabula. Yintokozo  enjengeyesibotshwa esikhululiweyo entolongweni. Inkululeko imnandi bo!

Kodwa nansi indaba. Ingoma ithi, “Qhub’ Indaba KaJesu.” Iyabalisa ukuthi osethole insindiso usethole ubomi beNkosi. Uselendawo ezulwini. Kodwa, kasuye wonke umuntu oya ezulwini. Bakhona abagalula mandla kweziphambeko zabo. Yayisuke ingethuse ingoma nxa isithi, “Masiphuthume sibephule!”  Babotshiwe ngamaketani kaSathani abagalula esonweni.

Abalwazi uthando lweNkosi uJesu. Abamazi uNkulunkulu uBaba wethu sonke. Baphakathi kokulibala ngamaluba amahle omhlaba angapheliyo. Kodwa amaluba wonke loba emahle kanjani isiphetho sawo yikukhithika. Ubathola besithi “Woza Friday, siyojabula!”, besiyacwila phakathi kwezidididi ezithokozisa inkanuko yenyama. Abayilaleli imithetho kaNkulunkulu, bahamba baphile ngezeluleko zababi, bame endleleni yezoni, bahlale badle labaklolodayo. Bathi bayaphila, kanti kuhamba izidumbu nje, bafile ezonweni.

Incwadi ithi, nxa sengisindisiwe, kufanele lami ngitshele abanye ngendabezinhle zeNkosi loMsindisi uJesu. Ngumlandu wami lami ukuba ngitshele omunye ngothando lukaBaba uNkulunkulu osezulwini. Angithi indaba ezimnandi ziyabelwana.

Kambe nxa ungabona umuntu esitsha esemlilweni ungayekela ukuzama ukucitsha lowo mlilo na? Loba ovuza igazi eliyiyona Mpilo ngoba elimele kubi, ungayekela na ukumbopha amanxeba lawo ukuze asinde? Kunjalo Mhlobo wami. Ophakathi kwesono ufana lomuntu olimele kubi osengozini yokuphelelwa ligazi afe, loba osengozini yokukhanzingwa ngumlilo afe, loba ingozi yokugalula. Ngumlandu wami lawe ukuba ngimenyule, aphephe.

Kufanele-ke wena lami siqhube indaba kaJesu. Yiyona njongo yomKhristu wonke le njengalokhu salaywa ukuthi, “Hambani lenze abafundi ezizweni zonke, libabhaphathize ebizweni likaBaba, leleNdodana lelikaMoya oNgcwele” uMathewu 28:19.

Kambe bonke emulini yakwenu bayamazi na uJesu Khristu njengeNkosi loMsindisi? Emsebenzini wakho-ke? Esikolo ke? Omakhelwana ke? Asingesabi ukuqhuba indaba kaJesu. Singathatha inyathelo lokuqala lokufisa lokuzama ukutshela abanye ngothando lweNkosi, uMoya oNgcwele uzasipha amandla esiwaswelayo. Asingezake siphumelele ngawethu amandla lawethu amacebo.

Asithandaze: Nkosi, ngilapha. Ngithuma lami. Kodwa ngicela ukusizwa nguwe Moya oNgcwele kaBaba. Angilawo Amandla okwenza lokhu ungekho kimi. Ngihlomisa Nkosi ngiqhube indaba kaJesu. Amen.

Barbara Nkala

STORIES OF FAITH


Revelation 12:11 says: “They overcame him by the blood of the Lamb and by the word of their testimony; …”. When we tell testimonies of the Lord God’s power and saving grace on our lives, the devil slinks away tail between legs. So, let us share our amazing stories of God’s love in action and shame the evil one.
         We look forward to reading your own story of faith in the coming weeks. Your well-written story should be about 500 – 600 words. Send your story to: barbarankala@gmail.com. Selected stories will be compiled into an anthology of stories of faith.
        Look out for the next story in the series next week!


 ***

Siyawubonga umusa wansuku zonke weNkosi esilondayo, esiphilisayo. Siyafisa ukuphila okuhle lezimuli zethu. Siyafisa ukwanelisa, intokozo, lokuthula. Kodwa akulula nxa impilo ilumela. Ngawethu amandla asanelisi. Yikho nje siswela ukuphila ngethemba. Yikho nje izindaba zokholo esizibalayo ziyasikhuthaza njalo zisibonisa ukuba likhona ithemba kulo olithemba lamathamba, uNkulunkulu oPhezukonke.

Ngakho asiqhubekeni siloba ukuze sikhuthazane. Nxa uwedwa uwedwa. Uswela okuphakamisayo. Uswela okusekelayo. Uswela okhala lawe, uswele ohleka lawe. Wena olesiphiwo sokuloba, dobha usiba lwakho ubhale. Ungabi livila. Ungabi lesidensi. Ungathi, ‘Mbayimbayi!’ ngoba kuthiwa imbayimbayi yaqeda umhlobo othile wabantu ababelokhu bethikaza.  


Ungakhohlwa, esalela muva ithiwa xhaka yizinja!
Asihlanganeni njalo kuviki elizayo.
Ngiyalithanda, njalo ngiyabonga!

Gogo Nkala














1 comment:

  1. Thanks in favor of sharing such a good thinking, article is pleasant, thats why i
    have read it completely

    ReplyDelete