Wednesday 30 October 2019

Gogo Nkala Newsletter No 16





Ekuhle Mthwakaz’ omuhle!

Kambe linjani bathandekayo. Isikhudumezi lesi esikhona bantu beNkosi! Sibi kakhulu. Zamani ukunatha amanzi amanengi ahlambulukileyo. Njalo nxa lihamba phandle loba lisebenza phandle ligqoke izingowane ezivikela ilanga. Liyingozi lelilanga. Zivikeleni kulolulaka Mthwakaz’ omuhle. Njalo asiceleni eNkosini ukuthi isiphe amanzi. Komile. Lugwadule. Indlala ibhahile. Siyawakhalela amazolo.

Kuviki leli esichaphe kulo, sizwe imikhankaso emangalisayo mayelana lomkhosi wokuthi   abantu babuthane, batshaye ubhoko besiya enkundleni enkulu yemidlalo; betshengisela ngokuthi kukhitshwe amasankishini … izijeziso lezi esizwa ngazo kumalungelo abathile abangasavunyelwa ukuya kumazwe athile. Lusuke lwaqakatheka lolu suku kwaze kwadalwa usuku lwekhefu ukuze abantu bangavukeli emsebenzini, Labantwana abayanga ezikolo ukuze umkhosi ubemkhulu uzulu ebekelela esiya enkundleni enkulu eHarare lapho uMongameli welizwe ubezakhuluma khona labantu ngaloludaba. Asazi-ke ukuthi kube lomphumela bani? Kodwa uzulu uthini ngalokho?


GIYA MBONGI KAMTHWAKAZI


Banengi-ke abaxoxa ngaloludaba lwamasankishini. Ake sizwe ukuthi imbongi le yona ithini? Wena ucabangani ngalendaba? Uthini?


KAWESULWE AMASANKISHINI!

Uthini naNdodana?
Ngith’asihambe makhelwana.
Siyengaphi?
Khonal’ esigodlweni.
Siyekwenzani naNdo?
Awuzwanga kanti?
Ukuthini?
Uzaswela umsila njengembila wena
Ngoba?
Kuyadliwa mngane wami.
Kudliwani makhelwana?
Amaqath’ amabili enkukhu,
Amabili makhelwana!
Yebo na?
Lamatshiphisi. Ibhokisi lamafehlefehle?
Uzathengelwa ngubani NaNdo?
Thina asisakwazi ukudla lokho.
Zinkokheli zethu, hawu! Zimemile
Awuwuzwanga umkhankaso kanti?
Awuboni izikolo zivaliwe,
Lemisebenzini likhefu kusasa
Wonke amabombo, tekele!
Enkundleni enkulu esigodlweni!
Sithi, kawesulwe amasankishini!
Kodwa uNaNene uthe kumotshwa isikhathi
Uthe uzatshona ethunga,
Ulewoda emele ihambe ngoMgqibelo.
Kusamele ababhadale izimali zomntwana esikolo.
LoSekaNcuncu uthi yibuzanka lobulema
Uthi bafuqwa yibugovu lobuhwaba,
Ngithi ngamanga aluhlaza lawo,
Yikungazwisisi lokho.
Abakhulu bathe kumele sitshengise ukubambana
Kumele amazwe onke abone ukuthi
Amasankishini asiwafuni thina.
Mina ngiyathaba okunye
Kuthiwe sizaholiswa lamakawuso.
Mina ngifuna ukuba phambili
Mhlawumbe ngizazuzela loSekaDade ikawuso
Leyana enye yamsiza kakhulu emasimini.
Futhi ngithaba ngoba sizagada imota mahala
Simatshe sihlabelela sisiya enkundleni,
Kusamele uThirampu lowo
Losapho lwakhe oluhlezi luhuquluza,
Babone ukuthi amasankishini abo la asiwafuni
Yiwo asihlukuluzayo phela.
Khangela ezitolo yonke into iyadula
Ngamasankishini abo lawo.
Imota zihlezi zifolele amafutha
Ikanti azisagadeki, ziyabiza qho!
Imithi ayikho ezibhedlela
Mina ngifelwe nguBabomncane sibili
Ngoba kungelaDokotela ongam-opharetha.
Ngamasankishini!
Khangela ababalisi ezikolo
Bathi sebezafundisa beseqisa amalanga
Insuku ezimbili zwi evikini?
Qotho badlala ngabantwabethu!
Amanzi mhla ekhona yingcekeza yodwa
Anuka phu sengathi yisambuzi esinganakekelwayo.
Mina ngiyabathanda abakhulu bethu sibili,
Bayakubona ukuhawula kwethu
Bathembise ukusigebhela izibhorane
Amasankishini yiwo nta asehluphile
Abakhulu bayazama sibili.
Kodwa imeku zabantu baphetsheya lezi
Yizo ezisibonisa izibunu zenyoka.
Asihambeni sibili siyetshengisela
Akhawule uThirampu lembudlwana zakhe.
Sebelokhu bevalela abakhokheli bethu
Ukuya emazweni bayesitholela usizo
Howu, bantu bakithi!
Kawesulwe amasankishini abo la!
Kade asihlukuluza kusabusa umuyi
Lalamhla yisoleso!
Hatshi, asihambeni sibili.
Asazi wena othathela muva naNdodana
Mina sengisiya gada sibili
Phansi lama sankishini aloyayo!
Kawesulwe amasankishini!

Sibuko Mthunzi


Lamhla zimbili imbongi ezigiya kulesisigcawu. Nansi njalo intombi yethu uSisanda Ncube yona eqeqesha eNational University of Science & Technology, kuhlangothi lwePublishing. Ilaya ilimukisa ngokuphela kwesikhathi. Ake uthathe ithuba uzwisise ukuthi indikimba yendaba aphezu kwayo iyini.

Sisanda Ncube


SIPHELIL' ISIKHATHI

Nampa bayenda bayendiselana
Ziyanda izimuli,
Abazukulu lezizukulwane
Abagqize qhakala abeNkosi
Yintokozo kuphela;
Khepha!
Siphelil' isikhathi.

Sansakavukela umchilo wesidwaba,
Bavuk’ izilwane obaba ekhaya
Omama bavuka balale ngenduku
Ngakolunye uhlangothi
Obaba bavuka balale ngezigidi zezinhlamba
Kodwa,
Siphelil' isikhathi.

Jeqe, ngakolunye uhlangothi
Bayalila ziquma umbomb’ ubusuku bonke
Zisele intandane,
Basele abafelwa labafelwakazi
Labazali basele sengathi babezinyumba
Balel’ abeNkosi
Kakulantokoz’ ebusweni bomuntu
Khepha usizi lulotshiwe kuye
Siphelil' isikhathi.

Ngeke ukubon’ ukulala ngesibomvu ebantwini
Balal’ amathumbu esilwa esiswini
Ngoba kungekh’ okungenileyo
Yindlala leyo.
Pho, sophephelaphi beNkosi?
Siphelil' isikhathi.

Liyababhadl’ emini.
Ubatshaz’ umqand’ emin’ abeNkosi
Zitshabalel’ izindlu
Kusel’ indandalazi elingalalasihlahla
Uzamazamile umhlaba,
Amanz’ akhukhula konke
Siphelil' isikhathi.

Tokolo, themba amathunzi ayemuka
Siphela nje isikhathi kasingapheli lawe
Kukhomba oz’ ukuzoqeda izinhlupheko zonke
Ezokuphela kwesikhathi
Intokoz’ enkul’ iyeza
Qina mhlobo!
Akulahlwa mbeleko ngokufelwa
Siphelil' isikhathi,
Kasingapheli.

Sisanda Ncube



AMASU AMQOKA EMBONGI EZISACATHULA LESEZIZENZELE IGAMA

 
Dr Eventhough Ndlovu


Impawu Ezimqoka Ezikhangelwayo Nxa Kuhlaziywa Inkondlo

Sesihlangene njalo kuleliviki lapho esikhukhuza khona udaba lwempawu ezimqoka ezikhangelwayo nxa kuhlaziywa loba kucutshungulwa inkondlo. Kuqakathekile ukuthi njengembongi wazi ukuthi labo abazabala umsebenzi wakho kuyini abayabe bekukhangelele.

Kuviki edluleyo sikhangele uphawu lwakuqala, ulimi lwenkondlo. Ngaveza ukuthi, ekulobeni kwakho njengembongi, kuqakathekile ukuthi usebenzise ulimi oluqondileyo njalo oluyifaneleyo inkondlo yakho. Kumele ulobe ngesiNdebele esiqondileyo, uxwaye ukuhlambaza, uhloniphe njalo ugcwigcwize ungaze wathi bhadla okuzilayo.

Ngaveza njalo ngaqinisa ukuthi kumele inkondlo yakho uyihlobise njalo uyinonise ngolimi oluhlabusayo lolukhangayo. Ngagcizelela ukuthi lokhu ungakwenza ngokugabaza ngolimi usebenzisa incezu zenkulumo ezifana lezifenqo zenkulumo ezibalisa ihaba, isifaniso, ukubhuqa, isingathekiso, ukwenzasamuntu, isiqathaniso lenhlonipho. Ngengeza ngokuthi, lokhu ungakwenza njalo ngokusebenzisa imifanekiso lezenzukuthi eziphathisa ukwakha umfanekiso wengqondo walokho ophezu kwakho.

Kule iviki ngithanda ukuthi siqhubekele phambili sikhangele olunye uphawu olumqoka ekulobeni inkondlo. Nxa sicubungula loba sihlaziya inkondlo, siyakhangela njalo udaba lwayo. Abanye babiza udaba lwenkondlo ngokuthi yindikimba yayo loba ekumumetheyo kumbe ekuquketheyo. Ekulobeni kwakho njengembongi kumele ubone ukuthi inkondlo yakho iphezu kodaba oluthile, ilokuthile ekuquketheyo okuyikho lokho ofisa ukuthi ukudlulise kuzulu. Udaba lwenkondlo lungakhelwa kuloba yini, kodwa lokhu ngatsho ngaphambilini ukuthi imbongi ilomsebenzi omkhulu, ayiphongu loba ngaloba yini nje. Kumele kube khona okuthile osekuyiswelise ubuthongo, ezidla ngakho, efisa ukuthi ikubhodle njalo lokhu kumele kube yinto eyivusa usinga loba ugqozi lokuthi ilobe. Okuqukethwe yinkondlo kungaba ludaba olusematheni kazulu njalo okucelwana ngalo isawudo kuvukiswanwa lokutshoniswana ngalo.

Udaba lwenkondlo lungakhelwa ezehlakalweni zempilo ezenzakalayo loba ezedlulayo kumbe ezizayo ngoba imbongi ilelihlo lengqungqulu elibona okungeke kwabonwa kalulu ngolunengi. Esifundweni sami sakuqala ngaveza sobala ukuthi kwele-Afrika, ayikho indawo yembongi ephonguloba nje ngenjongo yokuzibhalela izikholisela nje. Imbongi ilomlandu omkhulu kuzulu, ngakho udaba lwenkondlo yayo kumele lube lomutsho kuzulu. Kunengi okwenzakalayo emhlabeni esiphila kuwo okumele imbongi zibhale ngakho. Lokhu kubalela inhlupho uzulu abhekane lazo ezibalela ukuguquka komumo womkhathi, inkohlakalo, indlala, inkethabetshabi, imikhuhlane esibhahile, izenzo ezimbi lezinhle lokunye okunenginengi.

Kuyadanisa ukuthi kulezi insuku zimbalwa imbongi ezibhalayo, kodwa njengozulu sigalule phakathi kwezinzima inhlupho ezidinga ukulungisiswa. Kulusizi ukuthi imbongi zisonge izandla kungathi konke kuhamba kuhle. Kunengi okumele sibhale ngakho, ngoba njengozulu siphakathi kwelitshe lembokodo ngenxa yenkohlakalo lokuguquka komumo womkhathi. Ngakwelinye icele, imikhuhlane efana le-AIDS layo isithintithe imbokodo yaqothula lesisekelo, yaphendula imizi eminengi yaba ngamanxiwa.

Kulokufuthelana ngaphakathi kwenzalo kaMthwakazi ngoba kulokuthukuzelana induku emlotheni okulokhu kukhona, okuveza sobala ukudingeka kokuthi kukhunyiswane umlotha kugezelwane amanxeba, kuxolelwane njalo abantu babhodle. Imbongi zilengxenye enkulu endabeni ezifana lalezi, kodwa okudanisayo lokudabukisayo yikuthi zisonge izandla azenzi lutho. Ziphika ngokuloba ngezinto ezingathunukiyo, ezipholileyo nje. Kunengi okwenzakalayo lapho esiphila khona okungabumba indikimba yezinkondlo zethu.

Ukwanda kwendaba ezisematheni kazulu leziswelisa uzulu ubuthongo kuveza sobala ukuthi kunengi esingakhela kukho udaba lwenkondlo zethu. Ngikhuluma ngisenzenje kulodaba lwezijeziso zomnotho, amasanctions ngolwangaphetsheya olukhanya lusematheni kazulu, kodwa kazikho imbongi esezibhale ngawo zasicacisela sibili ukuthi avele ayini? Avele akhona yini? Alempumela kubani langaphi? Kungumlandu wembongi ukulimukisa, ukufundisa lokuqondisa ngezindaba ezinje. Ngizwa ngifikelwa ngolukhulu usizi nxa imbongi zithule nje zingenzi lutho ngendaba ezifana lalezi. Zithini imbongi ezavuthisa indlela lomdango nxa zibona sithule nje singathathi indawo yethu empilweni?

Asehlukane ujulisa umcabango uzibuza ngokuthi kuyini sibili ongaqala ngakho obona kudinga ukuthi kukhangelisiswe, sikhangelane lalokho engikubalise ngaphezulu. Ngikutshiyela ingqobe yokuthi ulomlandu, ngoba umkhulu umsebenzi ophambi kwethu. Kuzaze kube nini sithule singathi asiboni ukuthi kulesikhala esidinga ukugcwaliswa? Asihlangane kuviki ezayo lapho esizaphatha khona olunye uphawu olumqoka lwenkondlo, injongo loba inhloso yembongi.

Umlobi nguDr Eventhough Ndlovu ongumbalisi lomkhulu weDepartment of African Languages and Literature e-University yeZimbabwe.



UMUSA WANSUKU ZONKE




Khala, INkosi Iyezwa


Umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni. Okhalayo, unina uyamuzwa, loba umlizane wakhe. Omuzwayo umntwana uzama ukuqeda ubuhlungu, loba ukungahlaliseki, loba indlala eyabe isikhona. Isaga lesi sitsho ukuthi umuntu olohlupho uyakhala ngenxa yalo. Ukhala eqondise kulowo ongamsiza ukuba amkhuphule kulolohlupho. Angathulisa athi, lalo lolohlupho lwakhe lungamqeda du yena ethe zwi.

Kwakukuhle abantwana bako-Israyeli beseGibhithe ukudinga ukudla ngesikhathi uJosefa kaJakhobe engumphathi welizwe lonke. Banakwa, benzelwa kuhle ngenxa kaJosefa. Kodwa ngemva kweminyaka eminengi kakhulu, kwaba lenkosi entsha eyayingamazi uJosefa njalo ingelandaba lakho okuhle ayekwenzele ilizwe. Ngoba basebebanengi kakhulu, inkosi leyo yabadlisa imbuya ngoluthi. Babesetshenziswa ngochuku olwesabekayo. Babetshaya izitina lokuvoxa udaka, Babesenza leminye imisebenzi yemasimini. Bakhala ngaphansi kwalelijogwe elalinzima kakhulukazi. Kuthiwa uJehova wakuzwa ukukhala kwabo, wasekhumbula isivumelwano asenza lo-Abhrahama, lo-Isaka loJakhobe (vesi 24).

UNkulunkulu wayengabakhohlwanga abantwana bakhe. Wakhathazeka ngabo, wasethuma uMosi ukuba aye kuFaro eGibhithe, ayebakhupha ebugqilini balelolizwe.

Ulohlupho bani empilweni osolukuthwalise nzima? Kungaba yikuswela, ukugula loba ukugulelwa, ukufelwa, ukucindezelwa loba ukuhlutshwa yimimoya emibi. Ungalahli ithemba. Ukhona uNkulunkulu. Uluthando. Ulothando. Khala kuye. Cela kuye. Uyezwa ukukhala kwakho, kakhohlwanga. INkosi uDavida kwesinye sezihlabelelo zakhe uthi, “Ngamlindela ngesineke uJehova; waphendukela ngakimi wezwa ukukhala kwami” (iHubo 40:1). Kuthatha isineke lokubekezela ukuthi size sithole impendulo efaneleyo. Khala eNkosini, ungadinwa. Khala ngokwethemba. Qaphela ukuthi kawoni lawe ekuhluphekeni kwakho. INkosi ethembekileyo izakwenyula kulolohlupho.

Khala ukhangele eNkosini ezulwini, uJehova uyezwa.


Barbara Nkala



STORIES OF FAITH





Revelation 12:11 says: “They overcame him by the blood of the Lamb and by the word of their testimony; …”. When we tell testimonies of the Lord God’s power and saving grace on our lives, the devil slinks away tail between legs. So, let us share our amazing stories of God’s love in action and shame the evil one. 
We look forward to reading your own story of faith in the coming weeks. Your well-written story should be about 500 – 600 words. Send your story to: barbarankala@gmail.com. Selected stories will be compiled into an anthology of stories of faith.
Look out for the next story in the series next week!


 ***

Kwanele okwaleli iviki Mthwakaz’ omuhle. Yetshisa lokhu okufunde lamhlanje kulesi sigcawu. Kuthini empilweni yakho lakulabo obathandayo?
 Bala, wetshise, ucabange, ulobe lawe. Mkhulu lumsebenzi.
 Ungakhohlwa, esalela muva ithiwa xhaka yizinja! 
Asihlanganeni njalo kuviki elizayo.
Ngiyalithanda, njalo ngiyabonga!

Gogo Nkala














No comments:

Post a Comment