Wednesday 13 November 2019

Gogo Nkala Newsletter No 18



Martin Mlilo

Ngiyabingelela Mthwakaz’ omuhle!
Kuleliviki siletha ukubonga okukhulu kuJehova wamabandla. Izibongo zimfanele Yen’ oPhezukonke. Sidumisa khonalokho ukuthi amathonsi aseke athi tho, ezindaweni ezithile. Loba nje lingakahlanganisi ilizwe lonke, lanjengoba umhlabathi ungakamunyi wakholwa, lamadamu asigcinela amanzi awakatholi okunganani, siyabonga.  Lesikhudumezi lesi ebesibulala abantu, siyabonga ukuthi sesithe khothololo. Silokhu sicela ukuze izifuyo ebezingakacubi, zisile, zivuke, ikakhulu njengoba sekuzakuba lohlazana.



GIYA MBONGI KAMTHWAKAZI



Uyizwile na eyeMBOKODO kuviki elidluliyo? Uthini ngayo iMBOKODO? Uyavumelana na lokaSiqhoza ngalokho ahaya ngakho? Siyafisa ukuzwa kuwe.
Lamhlanje imbongi esesiyejwayele kakhulu, uMartin Mlilo, usihululela enye njalo inkondlo yakhe. Uqhinqa isililo segugu lamagugu, ulimi lukaMthwakazi osolungathi luyaphunyuka kubhekiwe. Bala uzizwele ukuthi ukhwaza esithini okaMlilo.

Wena uthini? Tshono sizwe!
Martin Mlilo

GOGOS’ IGUGU LAMAGUGU  

Wadel' ulimi, wadel' ubunguwe bakho
Saf' isizwe samaNdebele
Wen' ubhuq' obukaBhuka
Lwalahlw' ulimi sanyongo yenyathi
Balulaxaza njengamafinyela
Kuza isikhukhula sikhukhul’ isiko lethu
                                              Lwatshona phansi okomswenya                                             
Gwedla bo wena!
Kasivitshe ngogagu lomkhaya siluvikele
Mus’ ukukhohliswa ngumkhohlisi
Zimpisi eziphangayo, ziqaphe!

Sesigaba ngesiLungwana leso
Laso sisikiliza, bangesizwe abaniniso
Gab’ ugogos’ elakhw’ igugu.
Inhloniph' ayisaziwa,
Yinhlaka yotshani.
Umphezulu, umbane,
Izolo besiwubiz' inkosasazana,
Besingaz' ukuth' umunt' uyamitha
Lwaf' ulimi, laf' isiko, saf’ isizwe
Vuk' uqolotsh' ugadle ngolimi
Mthwakazi, wagoq' izandla
Wamane waqath’ inkevane
Wazithela ngabandayo
Vuka, mus' ukulal' obukaBhuka
Yimpi elwiwa ngengqondo le,
Qaph' eqolo njengonwabu!

Balugudlul' ezikol' ulimi lukaMthwakazi
Balubhixa, baluhuqa ngotsheko lwempisi,
Emibikweni emikhulu emigwaqweni
Lulotshwe ngobutshapha obucasulayo
Lasezingwalweni zesikolo luyakilizwa
Labatshumayeli baphakulula bexova nje
Yingxabangxoza.
Ifundiswani inzalo kaMthwakazi
Khuzani bazali, khalimani babalisi!
Yimhlola le!
Likhohliswa ngumabona kude lomfowabo?
Limdakaz' ubaba lithi yitopi, watopolani?
Lwaf’ ulimi lwakwethu
Saf’ isizwe sikaMthwakazi.
Ngiyafunga, ngiyagomela,
Lingaduma lingithathe
Ngeke ngithi lufe ngisaphila
Mina nzalo kaMthwakazi,
Ngimi ngaqina njengentab' uSphongo
Yon’ eyinqaba kaMshweshwe le
Vuka Mthwakazi!

Vuka sizwe samaNdebele
Nant’ igagasi lihuba ngolaka
Liqoph’ukugubuzel' ulimi lwethu
Kasilugogose, luligugu kithi
Mthwakazi, mana njengomkhom' osebaleni
Silwel’ ulimi lwethu
Ulimi esalutshiyelwa ngomkhulu,
Fumb’ umlomo
Goq’ amabhulugwe
Khwinc’ izidwaba
Melana lolukiliza mabomo
Khuza olutshekisa mabomu
Laya othi ube engazi
Lukhulume ululobe ncantsha!
Asimandlwane la!
Yikusasa yesizukulwana sikaMthwakazi
UMthwakaz’ oligugu lamagugu kithi
Gogosa leligugu lamagugu.

Martin Mlilo



AMASU AMQOKA EMBONGI EZISACATHULA LESEZIZENZELE IGAMA



Dr Eventhough Ndlovu


Impawu Ezimqoka Ezikhangelwayo Nxa Kuhlaziywa Inkondlo: Imizwa

Sesihlangene kuleliviki lapho esizaxoxa khona ngolunye uphawu olumqoka nxa kuhlaziywa loba kucutshungulwa inkondlo. Kuviki edluleyo sakhangela uphawu lwesithathu, inhloso/injongo yembongi. Ngaveza njalo ngaqinisa ukuthi ngenxa yokuthi imbongi ilomlandu emphakathini, inkondlo yayo kumele ibe ilenjongo loba inhloso. Kumele kube sobala lokho efisa ukuthi ikufeze emphakathini. Ngaveza ukuthi injongo yembongi yakhelwa edabeni lwenkondlo. Ngagcizelela njalo ukuthi ngenxa yokuthi kwele-Africa, injongo yokubhala nje ngenjongo yokuzibhalela nje ayilandawo, imbongi kumele-ke ilimuke ukuthi ayibhaleli ukulibazisa lokukholisisa nje, kodwa kunengi ekwetheswa njengomthwalo emahlombe ayo.

Imizwa evuswa yinkondlo

Kulesi isigaba ngizatshuka udaba lwemizwa evuswa yinkondlo. Ngemva kokubala inkondlo yakho, mizwa bani equbukayo kobalayo? Sizwa njani? Isitshiya sikusimo bani inkondlo yakho? Ngenxa yokuthi ekulobeni kwayo imbongi, ikhangelelwe ukuthi idlale indima ethile, kumele ukuthi ngemva kokubala inkondlo yayo kudungwe imizwa ethile. Kumele sithi siyibeka phansi sibe sesikwesinye isimo sikhangelane lendlela esizizwa ngayo. Kumele ukuthi sizizwe singabantu asebesizwa ngenye indlela kube lenguquko kundlela ebesisizwa ngayo. Kuba lenguquko kundlela esibona ngayo izinto. Kumele udaba lwenkondlo luqubule imizwa ethile ezakwenza sijulise imicabango yethu, sidle amathambo engqondo, sizibuze imibuzo yokuthi kwenziweni? Sithini? Nyathelo bani okumele silithathe? Sithini ngalokhu esikuzwayo? Siqalele ngaphi?

Nyathelo bani olithathayo

Njengomzekeliso, asithi udaba lwenkondlo yakho ngolwenkohlakalo le esibangele inhlupho lezi esibhekane lazo. Kumele ukuthi nxa ungomunye wabaphatheke kubi ngenxa yale inkohlakalo uthi uyiqeda linkondlo uzwe yona kanye imizwa kamehluleli owehlulela ngobuqotho nxa ethonisisa udaba lwenkohlakalo lokungathembeki. Kungenzeka ubulokhu ucabanga ukuthi kukhona okubangela inhlupho obhekane lazo, kuthi emva kokusuthiswa ludaba lwenkondlo udangale ufikelwe lusizi olukhatshwe lulaka lwemamba enyathelwe umsila, kuthi sukuma uthathe indawo kamphrofethi u-Amosi weBhayibhilini owatshaya inja wangaze wafihla umphini, wavela wageqa amagula ehluba indlubu ekhasini.

Kuyindaba esegudwini eswelisa ubuthongo na?

Kumele udaba lwenkondlo lube ngolulomnkatsho wokukhulumisana lomuntu wangaphakathi njalo lokhu kwenzeka nxa lokho obhala ngakho kuyizinto ezisemlonyeni kazulu, kuzindaba okuvukiswana kutshoniswane ngazo, omakhelwana abokhelana umlilo ngazo. Kumele kube kuzindaba ezisegundwini ezihlupha uzulu. Umuntu angakhetha ukubhala ngezinto ezingelani labantu bayathi beqeda ukubala inkondlo bathi, manje-ke? Ubesweleni kanti lo? Akulani lathi lokhu. Kaziboni indaba ezitshisayo ezisiswelisa ubuthongo?

Inkondlo iyaqubula imizwa yobalayo na?

Lokhu-ke, kuqinisa ukuthi imbongi kumele ikhethe kuhle udaba lwayo njalo ibone ukuthi iyayiveza injongo yayo. Ukwehluleka ukwenza lokhu kuzakutsho ukuthi imbongi izakwehluleka ukukhulumisana lomuntu uqobo lwakhe loba umuntu wangaphakathi. Ayizukwenelisa ukuqubula imizwa eyiyo ezakhokhelela ekudaleni inguquko efaneleyo. Imbongi zezolo bezithi lapho zisethula inkondlo zazo kuhele kwabahelayo, baswabe abaswabayo, umuntu azizwe enqunu esechaywe sobala ngezenzo zakhe ezimbi, akhuzwe akhuzeke, lingene lithophele, akheke abe ngumuntu. Agoqeke esezisolile ngezenzo zakhe, azinuke amakhwapha, angene emfolweni okwenkabi ethelwe olesawudo.

Imizwa equbukayo kobala inkondlo

Minengi imizwa engaqubuka ebantwini kusiya ngodaba lwenkondlo kubalela ukudana, ukudangala, ukuba losizi, ukuphelelwa ngamandla, ukwethuka, ukumangala, ukucaphuka, ukuzonda, ukuthaba, ukuhlaliseka, ukubeka iphika phansi, ukuzwa ufuna ukusukuma udale umehluko, ukuzwa uvuka usinga logqozi lokuthatha inyathelo eliyilo lokuthi ulungisise izinto, ukuzwa ugcwala uzwelo, uthando, ukuvuseleleka, ukukhuthazeka, ukuzizwa ukholisa, ugcwala intokozo lenjabulo, ukufikelwa lidlabuzane lokwenza okumele kwenziwe, ukuqumbaqumbeka, ukuba lethemba, ukuphelelwa lithemba njalonjalo.

Konke lokhu imbongi yenelisa ukukwenza nxa ilodaba olubambekayo oluvuthiswe kuhle lwethulwa ngobugabazi lobunono, ngobungcitshi bokusebenzisa ulimi njalo injongo yayo isobala ilandeleka kofunda inkondlo. Lokhu kuveza sobala ukuphathisana kwempawu lezi ukwenza imbongi iphumelele ekulobeni kwayo. Asiyigoqe lapha eyalamuhla sihlangane ngeviki ezayo lapho engizagoqa khona ngamasu okuloba inkondlo.

Umlobi nguDr Eventhough Ndlovu ongumbalisi lomkhulu weDepartment of African Languages and Literature e-University yeZimbabwe.



UMUSA WANSUKU ZONKE




Ukholo Lethemba

Kanenginengi, abantu abanengi abalwehlukanisi ukholo lethemba. Kubo, sengathi ukholo lethemba yinto yinye nje. Kodwa eNcwadini yokuqala yabaseKhorinte isahluko 13:13, kusobala ukuthi lezi yizinto ezahlukeneyo. Ivesi lithi, “Njalo khathesi-ke kumi ukholo, ithemba, uthando, lokhu kokuthathu; kodwa okukhulu kulokhu luthando.” Ukholo lethemba yimizwa emibili eqakathekileyo, kodwa njalo eyahlukileyo.

Ukholo lutsho izinto ezahlukeneyo ebantwini abehlukeneyo. Ngoba izinto esizikholwayo, esiziqakisayo, esigxile kuzo empilweni, njalo esisuthiseka ngazo, zahlukene. Ikanti ithemba likhangelelo elihle ngento engakenzakali. Umuntu olethemba uyabe emi ekuthini leyonto izakwenzakala kuphela noma sekutheni. Esintwini sakithi kuvamile ukuthi okutshiwo ngamabala la kungaze kwehlukaniswa kucace. Kusuka kube sengathi kuyangenelana nje.

KumaHebheru 11:1 uMbhalo uthi, “Ukukholwa yikuba leqiniso lalokhu esikulindeleyo njalo kuqinisekile ngalokho esingakuboniyo.” Kithi amaKhristu, ukholo luyimizwa eqinisekileyo ngobukhona lobuyibo bukaNkulunkulu. Yiwona mgogodla wethemba lethu kuNkulunkulu, uMdali wethu. Ngokholo, sithemba Yena, sikhangele kuye, seyame kuye, siphile kuye olithemba lamathemba. Ithemba lona-ke livela ekukholweni kwethu. Liyikuhlaliseka lokuqiniseka ngokuthi okukhangelelwe ukwenzakala kuzakwenzakala. Ngakho-ke, ukholo lubonakala ngokwethemba uNkulunkulu.

Sasike sibone uBaba eyiphosa ingane yakhe phezulu, ikitazeke, igigitheke, ingesabi ukuthi izakuthi takla phansi. Kungoba ikholwa ukuthi uyise uzayigama. Lunjalo ukholo lwethu kuNkulunkulu. Ukholo luyaqina lugxile empilweni ngokumthemba uNkulunkulu. Sasithi siyakholwa, singamakholwa; kodwa nxa sesibhekane lezingxaki empilweni, luphanga ludede, lufiphale, luxege ukholo. Sisuka sigcwale ukwesaba lokuthandabuza. Nxa kusemini, ungangitshela ngabotokolotshe, izipoko. lezinyamazana ezesabekayo, awu, ngingakuhleka usulu. Kodwa, ake ungithathe sekuhlwile uyengitshiya ematswaheni! Nanso indaba! Izihlahla ziphenduka zibe ngamathonga. Ihlamvu eliwa esihlahleni liba yisilo esizongidla. Ngingasuke ngiqhuqhe ngidilizwe luvalo. Ikanti ukholo luthi, “Yebo, loba ngihamba esihotsheni sethunzi lokufa, kangiyikwesaba okubi, ngoba wena ulami; intonga yakho lodondolo lwakho, khona kuyangiduduza.” Sikuthola kuHubo 23:4 lokho.

Ukwesaba kuyaluxotsha ukholo. Kuhle kulucobodise. KwabaseRoma 10:17, iNcwadi ithi, “Ngakho-ke, ukukholwa kuvela ekuzweni ilizwi, lelizwi lizwakala ngelizwi likaKhristu.” Ukholo kusamele lukhwezelwe ukuthi luphile ezinhliziyweni zethu, lududule ukwesaba. Ukuhlala elizwini leNkosi kuyalukhwezela ukuze luvuthe. Yikho ukulukhulisa ukuze ungesabi.

Ulakho ukuphila ethembeni elinguJesu nxa ulokholo oluphilayo. Awusoze utholakale usunyonyobela kubosiyazi, ucatsha ngengubo yokuhlwa. Awusoze utholakale usuthwele imbodlela zamanzi abusiswe ngabaphathi bezinkonzo abathile abaphorofetha amanga. Awusoze ugqize intebe zibe lithemba lakho. Awusoze ufake ithemba lakho emadlozini akwenu. Lanxa ubhekane lobunzima, uzakwala ubambelele okholweni kuNkulunkulu.

Asithandaze: Nkosi, ngisiza ngidle izwi lakho insuku zonke ukuze ngiqinise ukholo lwami kuwe, ngithembe wena olithemba lamathemba. Amen.

Barbara Nkala



STORIES OF FAITH



Revelation 12:11 says: “They overcame him by the blood of the Lamb and by the word of their testimony; …”. When we tell testimonies of the Lord God’s power and saving grace on our lives, the devil slinks away tail between legs. So, let us share our amazing stories of God’s love in action and shame the evil one. 
We look forward to reading your own story of faith in the coming weeks. Your well-written story should be about 500 – 600 words. Send your story to: barbarankala@gmail.com. Selected stories will be compiled into an anthology of stories of faith.

        Look out for the next story in the series next week!


*** 

Wena obalayo nguwe ohlakaniphileyo obusisekileyo. Qhweba omunye ahlakaniphe laye. Asilolane Mthwakaz’ omuhle. Yeka ngikutshiye usetshisa ezalamhla kulesi sigcawu. 
 Bala, ucabange, ulobe lawe. UMthwakazi ligugu lethu.
 Ungakhohlwa, esalela muva ithiwa xhaka yizinja! 
Asihlanganeni njalo kuviki elizayo.
Ngiyalithanda, njalo ngiyabonga!


Gogo Nkala








No comments:

Post a Comment