Wednesday 14 August 2019

Gogo Nkala Newsletter No 5




IMVUSELELO YOLIMI LAMASIKO ESINDEBELE


Abebekhona kuMvuselelo

Evikini yokuphela kwenyanga kaNtulikazi mhla egqiba esithi 31 ku2019, ngibusisekile kakhulu ukuba semhlanganweni owawunxuselwe abanengi. Wawungumhlangano weMvuselelo Yolimi Lamasiko EsiNdebele. Umgcinisihlalo wayenguMnu Christopher Moyo, umbalisi omdala. Wayekhona uMakhumalo, lokaSiqhoza uSithembile. Babekhona oMnu Timon Mabena, umlobi omkhulu uMnu Phineas Ngobiwa Mnkandla, uMnu Mark Ndlovu, uDr Sifelani Moyo, kunye loBaba uMnu Mzimela. Laba yibo abakhokheli benhlanganiso.



 Isaac N. Mpofu

UMqondisi wale inhlanganiso, uMnumzana Isaac N. Mpofu, owasebenza kakhulu ezikhundleni eziphakemeyo kwezemfundo, njalo ongumlobi omkhulu, wachaza lokhu okulandelayo; ukuthi iMvuselelo Yolimi Lamasiko EsiNdebele yinhlanganiso esemthethweni eyabhaliswa njengeTrust ukuvikela uMthwakazi. Ukuvuselela kujonga into esifile loba esisifa. Ulimi lamasiko sekwadelwa sekungathi kuyafa. Asingayekeli ubuyithi busifa. Ngakho kuqakathekile ukuluvuselela ulimi lwesiNdebele.

    Inhlanganiso le iqakathekisa ukuthi singuMthwakazi. Asikuthande khona lokho siziqhenye ngakho. Ulimi lubumba ubuyithi bethu, kugoqela ukukhuluma, lamasiko lenhlalo yabantu. Inkosi yasibutha yasenza saba yisizwe. Ubuzwe bethu buyaphila. Sikhuluma ulimi olwabunjwa lwaphelela. Kodwa kuyavuma ukuba lwakheke luye phambili. IMvuselelo Yolimi Lamasiko EsiNdebele iqakathekisa ukuthi ulimi lukhulunywe kuhle, lungakilizwa. 
     Waqhubeka uMpofu wathi, bakhona abathi isiNdebele siyasilela ekuchazeni izinto ezithile ekukhulumeni. Hatshi, asisileli. Ulimi luyakheka lunoniswe ngezinye izindimi njengoba lamhla silamabhayisikili, lamabhodo, lezimota okwakungekho esiNdebeleni, kodwa kwangena olimini kuvela kwezinye izindimi. 


Abagida Isitshikitsha


     Esephatha ngamasiko wathi aveza abantu lobunjani babo. Akufanelanga athi fubalala amasiko. Kusuka kube lula ukuthatha amasiko abanye abantu siwenze awethu, sicine sesingasazazi ukuthi singobani. Wanika umzekeliso uMpofu owokuthi, esiNdebeleni imfa yinto esiyihloniphayo kakhulu. Nxa kufiwe, siyazibutha, kuthi loba sikhalela abafelweyo sichume, sihlale laphaya. Wathi omunye umnumzana owayefelwe kwathi abantu sebebegida bepesuka, wakhalima kabuhlungu esithi kutsho ukuthi bayathokoza yena efelwe. Yikutshiyana kwamasiko lokho.
  Zinengi-ke izibonelo aziphayo ngalokho ayekhuluma ngakho uMnu Mpofu, ebonisa ukuqakatheka kolimi lamasiko esiNdebele. Okunye okumqoka ngolimi lwesiNdebele lingazibalela ogwalweni lwakhe oluthi, SITHINI ISINDEBELE? Lwakhutshwa ngo2011 yiRadiant Publishing.
   Isikhulumi esihlonitshwayo sasinguPathisa Nyathi, umlobi wodumo ngembali yamaNdebele lamasiko ehlukeneyo elizweni. Yena wakhuluma kabanzi ngokuthi ‘AmaNdebele Ngobani?’ Wachaza kabanzi ngokuthi adabuka ngaphi lokuthi iNkosi uMzilikazi wasibutha kanjani isizwe samaNdebele. Usungazibalela uzizwele indaba yonke ku- IGugu LikaMthwakazi, ugwalo olwalotshwa nguye umfokaNyathi lwakhutshwa ngabe Mambo Press ngo1996.
   Zinengi imbongi ezagiya ngezinkondlo zazo, uMethembe Mathuthu yena wayethula ehlaba umxwele isithi, ‘Uthuleleni Mthwakazi?’


Enye yezimbongi
                      
Abatshaya ingungu labagidayo

Ayekhona amaqembu ahlabelayo lagidayo, kwakholiswa imigido yesiTshikitsha lamaBhiza.
Asizweni kuviki elizayo ukuthi kwaxoxiswana kwathiwani ngokuthi ulimi luvuselelwe luqiniswe.



GIYA MBONGI KAMTHWAKAZI



Mthwakaz’ omuhle, kuyole iviki iqala bekukhunjulwa amaqhawe azimisela ukuya ekulweni, elwela inkululeko yalelilizwe. Laligqilazwe ngabelungu okweminyaka eminengi. Kodwa amaqhawe akwelakithi ama isibindi, athi okungayisikufa yikuphi, azimisela ukuya emahlathini esiyalwela ukulikhulula ilizwe ekugqilazweni. Lachitheka igazi, afela emmangweni amaqhawe akwelakithi amanengi kakhulu. Kodwa, ukuzinikela kwawo kwenza saba yisizwe esikhululekiyeyo, ekugqilazweni ngabezizwe.

     Kodwa-ke, enkonzweni yesiKhristu, Ikhona iNdoda yamadoda, iQhawe lamaqhawe. Le yiNdoda eyanqoba ukufa yasinyathela yasiklifiza isitha eGolgotha. Ake sizwe ukuthi uMartin Mlilo ugiya esithini ngalo leli Qhawe Lamaqhawe:


Martin Mlilo
QHAWE LAMAQHAWE



Bayede Qhawe lamaqhawe!

Wena owadudul’ impi kaSathane

Isith’ iphezu koway’ umsebenzi;

Wembeth’ ezimhlophe samlobokazi

Umchilo wamakhosoikaz’ ekhanda.

Qhaw’ elakhuz’ ulwandle lusidl’ amahabula

Babuzana ngawe bathi, “Ungubani Lo?”

Qhaw’ elath’ emagagasini, “Thul’ uthi du!”

Ulwandle lwalalis’ umhlonga, lwachuma.



Bayede Qhawe lezulu!

Amazulu lezingelosi zithi,

“Uyingcwele, uyingcwele, uyingcwele!”

Amaserafini aval’ ubuso ngamaphiko

Ababaz’ ubukhulu bakho athi,

“Uyingcwele, uyingcwele, uyingcwele!”

Phakama Qhawe lamazulu lomhlaba!

Phakama Ngonyama yesizwe sakwaJuda!



Qhaw’ elahleng’ umhlab’ usekujuleni kwesono

Impi kaSathan’ ithi ipheth’ umsebenz’ omkhulu

Kant’ ayibuzang’ elangeni,

Wahlupheka lachithek’ igaz’ emnqamlezweni,

Wagebis’ ikhanda wafa, ilanga lakukhothamela,

Amazul’ ahlokoma kwaqephuk’ amatshe;

Qhaw’ elahleng’ umhlaba wonke

Kwanqotsh’ ukufa unqobel’ abakho

Bayede Qhawe les’phambano!



Qhaw’ elavuk’ emathunen’ ekudepheni komhlaba

Qhaw’ elavuka lipheth’ izihluthulelo zokufa,

Wathi dlanin’ amaqabung’ okuphila

Zindlalifa zombuso wezulu.

Bayede Qhawe lamaqhawe!



Esandleni sokudla upheth’ udondolo lwensimbi

Kwesenxel’ upheth’ isikela yokuvun’ umhlaba

Uhlel’ enqoleni yomlilo

Amasondo athi, “Ngcwele, ngcwele, ngcwele!”

Qhawe lasezulwini!

Endaweni yengub’ ebomvu yegazi

Wembeth’ ingub’ emhloph’ eyobukhosi,

Endaweni yomqhele wameva

Uthwel’ umqhele wegolide.

Emathangeni kulotshw’ ukuth’ uyiNkosi yamakhosi

Busa kube phakade Qhawe lezulu

Busa kuze kube nininini

Qhawe Les’phambano!

Bus’ okunaphakade

Qhawe lamaqhawe!



Martin Mlilo



AMASU AMQOKA EKULOBENI INOVELI

Dr. Eventhough Ndlovu

Indlela Yokusebenzisa Ulimi Ekulobeni Imibhalo Yokuzibumbela

Sesihlangana kuliviki lapho esikhukhuza khona udaba lwamasu okuloba imibhalo yokuzibumbela. Lamhla sikhangela ulimi okumele ulusebenzise ekulobeni mlobi.

     Kuqakathekile ukuthi njengomlobi wemibhalo yokuzibumbela ube lekhono, ubungcitshi lobugabazi ekusebenziseni ulimi. Njengomlobi wemibhalo yokuzibumbela, ulomlandu wokufundisa labo abazabala ugwalo lwakho ulimi oluyilo.

1.       Kumele umsebenzi wakho ulotshwe ngesiNdebele qho esiqondileyo, ube-ke yisiphala solwazi solimi oluqondileyo.

2.      Kumele ulandele indlela yokubhalwa kwesiNdebele emisiweyo. Kusamele wehlukanise kuhle amabala njalo ubambanise kuhle amabala. Xwaya lokhu, esiNdebele onkamisa abalandelani. Kuyazila lokhu. Bangalandelana, bangalumbana, kweqiwe omunye, kudaleke unsingankamisa ofaneleyo loba sibehlukanise ngehayifeni.

3.      Sebenzisa kuhle impawu zokuloba zonke ukuze imitsho yakho ihleleke, izwakale kuhle.

4.      Xwaya ukukiliza ulimi ekulobeni kwakho, ngaphandle kwanxa lokhu kusenziwa ngenjongo yokuveza ukwehluleka komlingiswa othile ukukhuluma isiNdebele esiqondileyo. Sebenzisa isiNdebele esiqondileyo njalo esiyiso.

5.      Kumqoka ukuthi utshengise ubugabazi bakho ngolimi. Lokhu ungakwenza ngokunonisa lokuhlobisa umsebenzi wakho ngencezu zenkulumo ezimiselwe lokhu, ezifana lezifenqo zenkulumo ezibalisela ihaba, isingathekiso, ukwenzasamuntu, isiqathaniso lokubhuqa.


Isibonelo

Ihaba: Lathi lisithi qobhi kunina waphapha waze wayangena ngakibo ngoba eligwala lokucina.

Ukwenzasamuntu: Wezwakala uMkhwebu eyincoma intombi emhlophe umagwebu ngemva kokuthi mothu, kukhanya ukuthi bubukhali.

Isiqathaniso: Katshayi nje uyabulala.

Ukubhuqa: Muhle yimpisi.

Isenzukuthi: Wathi gwabu umnyango wabesithi gilikidi khonalapho, sathithibala.

Isingathekiso: Lunwabu lo ekwenzeni umsebenzi.



6.      Ulakho njalo ukulujiyisa ulimi lwakho uluhlobise ngezaga lezitsho. Incezu zenkulumo ezifana lezenzukuthi lazo ziyaphathisa ukwakha umfanekiso wengqondo kulo obalayo akubone ngawakhe kuphile kuye lokho okukhulunywa ngakho.

7.      Sebenzisa ulimi oluzakwenza indaba yakho ihlabuse, yehle ngomgogodla, kuthi obalayo akhangeke, athatheke ngolimi lwakho kumalele ukuthi alubeke phansi ugwalo engakaluphutshi. Khumbula ukuthi indlela osebenzisa ngayo ulimi kumele ifundise abazafunda ugwalo indlela yokugabaza ngolimi, ikakhulu abafundi abafundiswa ikhono lokubhala indaba zokuzibumbela. Bona ukuthi ulimi olusebenzisayo luhlaba lo obalayo umxhwele, lumqumbaqumbe lapho okudingeka khona, njalo lumdangalise agcwale usizi lesithuli lapho okudingeka khona. Konke lokhu, ukwenza nje ngobugabazi ngolimi.

8.      Sekungumkhuba ukuthi abalobi balezi insuku benze iphutha lokuloba besebenzisa inhlamba lamagama angahloniphisiyo, behlambaza nje. Akuqondanga lokhu ngoba ulimi olunjalo luzasixhwalisela abantwana, lubole. Thina njengamaNdebele siyakhetha amabala. Asiphongukhihliza nje ingqe yiliphi elifike emkhumbulweni wethu. Siyagcwigcwiza. Sisebenzisa amabala ahloniphisayo. Yebo-ye, kungenzeka ukuthi kube lezehlakalo lapho abalingiswa abasebenzisa lolu ulimi kuliwa loba kuvezwa ukukhohlakala lokuswela kwabo ubuntu, kodwa kuveze ukuthi lokhu kuyikutshaya ibatha lokuba lezigwenxa emlonyeni yalabo balingiswa.

Asihlangane kuviki elizayo lapho esizaphatha khona ngabalingiswa abazabumba njalo bavuthise indaba yakho.

Umlobi nguDr Eventhough Ndlovu ongumbalisi lomkhulu weDepartment of African Languages and Literature e-University yeZimbabwe.


UMUSA WANSUKU ZONKE



Isibuko Sami

Lamhla ngithe ake ngikuchathekele ngesibuko sami. Abanengi engiphila labo bayasazi isibuko sami.

      Sonke siyazama ukuzibuka ukubona langabe konke kulungile ngathi. Sibuka ubuso. Sibuke ukuthi kambe nga sigqoke kahle na? Sibuke ukuthi impahla esiyigqokileyo iyabukeka na, ihlanzekile na, ayitshwabhananga na? Sifisa abantu basikhangele ngelihlo elincomayo, elihloniphayo. Mina ngiyazama ukuzibuka kwesami isibuko lesi engizakutshela ngaso insuku zonke, njalo ilanga lonke. Ngiyamuzwa omunye esebabaza ukuthi kunga yikuzithanda bani lokho umuntu esetshona amehlo ethe nhlo esibukweni. Yisibuko esiyinqaba lesi Mzalwane.

     Nansi isibuko sami. SiseNcwadini. YiNcwadi eyinqaba. Isibuko engizibuka ngaso singamazwi atholakala eMbhalweni, kwabaseKhorinte iNcwadi yokuqala, esahlukweni sika 13. Yisahluko sonke nje, kodwa amatshothotshotho, lamabala angafanele ande ukubonakala siwananzelela kundima yesine kusiya kweyesificamibili. Indima le ithi:

            “Uthando luyabekezela, uthando lulomusa. Kalulamona, kaluzincomi, kaluzigqaji. Kalusiso siqholo, kaluzifuneli okwalo, kaluphangisi ukuthukuthela, kalubambeli zikhwili. Uthando kaluthokozeli okubi kodwa luthokozela iqiniso. Luhlezi luvikela, luhlezi lukholwa, luhlezi luthemba, luhlezi lubekezela.” 1 kwabaseKhorinte 13:4-7.   
      Yiso isibuko sami lesi. Ngithi yisibuko sami ngoba ngiye ngibuze ukuthi, “Kambe ngilomoya obekezelayo na kumbe ngilicaphucaphu? Ngilenhliziyo ekhukhumala njengonanane, ethanda ukuziqhenya kumbe njalo ngilomoya wokuzehlisa? Kulula ukukhukhumala nxa usenza kuhle, labaseduze lawe kunye labangakwazisisi kahle sebekufaza njalonje ngemikhizo ekubabazayo, ikuphakamisa, ikuncoma. Besengizibuza ukuthi kambe ngilakho ukwazi lokwazisa abanye abantu, kumbe kukho konke ngikhathalela mina, lokwami lobuyimi? Ngigcwele swi ngobuminamina lokuzifunela okusuthisa mina zwi? Ngingumuntu onjengenyoka enganyathelwa msila loba kuyimpambaniso; umuntu ogcina izikhwili ezingapheliyo; ophitsheka ngokuphindisela lapho akhubeke khona na? INcwadi isilaya ukuthi asingaphindiseli. Uthando luthokoza kuphela ngokuhle, okulobuqotho.

     Sisiyaphetha, ngiyazibuza ukuthi kambe ngiyazama ngamandla ami onke ukuvikela abanye ebubini? Ngiyabakhuthaza na ngethemba loPhezukonke loba kulobunzima? Ngiyakhuthaza ngokuphikelela lokuqinisela ekwenzeni okuhle na? Okunye kuyazameka, okunye njalo kulukhunyana. UNkulunkulu nguye uMsekeli omkhulu.

     Ngifisa ukucina ngamazwi oMphostoli uPhawuli eNcwadini le evesini lesificamibili athi, “Uthando alwehluleki.”

     Indaba yothando iyisibuko engizibuka ngaso, ngizibuza, nxa ngihlangana lalezizinto ebezibaliswa ngothando, empilweni. Wena-ke mzalwane?  Uma uzibuka kulesisibuko amazwi la akutshelani ngesimilo sakho lobunguwe bakho? Aluba ungumbalisi uzipha imiklomelo lapha ungaba lemingaki nxa kunye ngakunye ukumaka kuphelele etshumini?

     Amazwi la ayisibuko esihle kakhulu. Kumele sale sizama ukuphila ngothando lolu esitshelwa ngalo. Kwenza impilo ibe mnandi kithi lakulabo esiphila labo.  

     Asithandaze: Nkosi, nangu umntanakho ofisa ukuphila ngendlela yothando. Wena Nkulunkulu uluthando. Sifundise lathi sibe lalolothando esilukhuthazwa ngumuntu wakho uMphostoli uPhawuli. Amen.


Barbara Nkala


STORIES OF FAITH



Revelation 12:11 says: “They overcame him by the blood of the Lamb and by the word of their testimony; …”. When we tell testimonies of the Lord God’s power and saving grace on our lives, the devil slinks away tail between legs. So, let us share our amazing stories of God’s love in action and shame the evil one.

     We look forward to reading your own story of faith in the coming weeks. Your well-written story should be about 500 – 600 words. Send your story to: barbarankala@gmail.com. Selected stories will be compiled into an anthology of stories of faith.

     Look out for our third story in the series next week.

     Okwanamhla kwanele bathandekayo. Iyeza enye njalo imbongi entsha iseqa itshakala igiya ngeyayo imibono lemizwa. Vuka Mthwakazi, utshengise ubungcwethi bakho! Esalela muva ixhakalwa yizinja! Musa ukulala!

     Ngiyalithanda, njalo ngiyabonga!

     Gogo Nkala

  







No comments:

Post a Comment